13-21 Miks jäi Ida-Rooma püsima? · Soodsam geograafiline asend. · Rohkem ressursse. · Vabasid talupoegi oli orjadest rohkem, mis tagas riigile parema sissetuleku kui ka rahva lojaalsuse. · Iga aasta kogutav maks võimaldas ülal pidada hästitreenitud ja arvukat sõjaväge. · Õitsvad linnad. Rahvastik ja riigikorraldus · Tekkis 395. aastal. · Heterogeenne ühiskond. · Keiser ehk basileus. · Seaduslikul abielul rajanev võimupärimine kinnistus Komnenoste dünastia ajal. · Riiklik hoolekandesüsteem. · Kirik allus keisrile. · Bürokraatia (teenistusastmete tabel). 1 Sise- ja välispoliitika · Keiser Justinianus (527-565). Corpus juris civilis 532 Nika ülestõus Vallutused: · Itaalia · Põhja-Aafrika · Hispaania lõunaosa · Vahemere saared · Välisvaenlaste sissetungid: slaavlased, araablased, türklased (1071)
Caracella Rooma keiser, tema edikt al. 212. aastast tagas kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Romulus Augustulus viimane Lääne-Rooma keiser, kes kukutati 476. a Odoakeri poolt, kes end Itaalia kuningaks kuulutas. Odoaker - oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani. Odoaker oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476. aastal otsustas ta viimase kukutada Komnenoste dünastia Kõrgema võimu legitiimsuse printsiip, s.o seaduslikul abielul rajanev võimupärimine, hakkas Bütsantsis kinnistuma 11.saj selle dünastia ajal. Justinianus I Bütantsi keiser 527-565.Bütsantsi arengu 1. õitsengujärk. Justinianus arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseaduste kogu". Surus maha Nika ülestõusu. Palaiologoste dünastia Bütsantsis valitsenud dünastia
feodaalkorrast. Karl Suure kroonimine keisriks 800.a. tekitas kestvaid pingeid ida ja lääne suhetes. Kroonimine näitas, et lisaks paavstile, kes taotles Rooma pärandit vaimulikul tasandil, pretendeeris Lääs ka riiklikul-ilmalikul tasandil taas Rooma pärandile. Murenes senine arusaam, et võis olla ainult üks keiser, üks riik, kes pretendeerib universaalsusele kogu maailmas. 5. Tsiviilaristokraatia ja Komnenoste dünastia - 1057 1204 Pärast Bütsantsile hävitavat Manzikerti lahingut (1071.a.) vallutasid türklased-seldzukid 11. saj. suure osa Bütsantsi valdustest Väike-Aasias. Normannid vallutasid samal aastal Bari linna, tehes lõpu Bütsantsi võimule Itaalias, ühtlasi kaasnesid uued konfliktid paavstiga. Bütsantsi allakäiku soodustas Vahemere-kaubanduse koondumine Itaalia kaubalinnade (eriti Veneetsia) ja nende kolooniate ning ristisõdijate kätte.
maksusüsteem oleks hea. 23.Ida-Rooma ehk Bütsants (395-1453) Basileus Bütsantsi keiser, talle kuulus kogu võim, võimu piirasid veidi riiginõukogu, senat, tsirkuseparteid e. deemosed, talle allus ka kirik käsutas kirikuvarasid, määras ametisse kõrgemad vaimulikud, kujundas kiriklikku ideoloogiat Legitiimsuse printsiip seaduslikul abielul põhinev võimupärimine, kinnistus Bütsantsis 11.saj. Komnenoste dünastia ajal (varem määras keiser ära, kes tema järeltulijaks saab, sellest sai tema kaasvalitseja) Nika ülestõus 532.a. Konstantinoopolis, selle surus maha keiser Justinianus I, laskis väepealikutel tappa hipodroomil üle 30 000 inimese; ülestõus toimus raske maksukoormuse pärast, ka ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamise pärast Kirikulõhe 1054.a. süvendas vastuolusid Lääne-Euroopaga, Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi
Pilet nr. 12- Bütsants Bütsantsi riigi üldiseloomustus (päritolu ja valitsemine): Bütsantsi riik tekkis 395 a. ning püsis aastani 1453 Seal oli levinud laialdaselt monofüsiitide õpetus (üks loomus Kristusel, nad eitasid Kristuse inimlikkust) Kogu võim Bütsantsis kuulus keisrile ehk basileus'ile, kuid samas tegutsesid riigikogu, senat ja deemosed (linnakodanike organisatsioonid) Seaduslikul abielul pärinev võimupärimine hakkas kehtima 11. sajandil Komnenoste dünastia ajal. Bütsantsis allus kirik keisrile. Esimesse suurde õitsengujärku jõudis Bütsants Justinianus I (527-565) ajal. Ta kujundas tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva seadustiku: Corpus iuris civilis'e. Samuti ta vallutas suured territooriumid nagu Itaalia, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared ja Aafrika põhjaranniku. Aastal 532 suruti julmalt maha Nika ülestõus, mille põhjuseks oli suur maksukoormus rahvale.
annaabi.ee 
