6 Maksud Fääri saartel kehtivad oma maksud, mida koguvad Fääri võimud. Maksudeks on tulumaks, tollimaksud, tootmis- ja automaksud. Kehtivad ka käibemaks ja aktsiisimaksud. Tulumaksuga maksustatav tulu jaguneb A-tuluks (palgatulu) ja B- tuluks (tulu ettevõtlusest). Riigile makstav tulumaks A-tuludelt on ühtlane terves riigis ja sõltuvalt tulust võib küündida 37%-ni. Sellele lisandub kohalikule kommuunile minev maks, mis sõltuvalt kommuunist on 13-23% (keskmine on 19%). Hoiuste intressid pole maksustatud, küll aga on maksustatud dividendid, võlakirjade intressid ja muud sarnased tulud 35% maksuga. Üksikisik ei pea maksma tulumaksu dividenditulult Fääri saarte ettevõtete aktsiatelt, kui ettevõte on pidanud kinni ja maksnud dividendimaksu (35%). Osalise tulumaksuga maksustatakse isikuid, kes pole Fääri saarte residendid, kuid on saanud sealt tulu
kasse). Töötuskindlustusfondi puhul pole tegemist riiklike maksetega, vaid vastavad fondid on eraõiguslikud (ja moodustatud valdavalt erialaste ametiühingute juures). Lisaks arvatakse brutotulust maha tervishoiumaks (sundhedsbidrag), mille määr on 8%. 3.7. Omandimaksud Omandimaksudeks on maamaks, omandi väärtuse maks ja hoonemaks. Maamaksu tasutakse aastas maa väärtusest 10 % riigile ja 6-24 % kommuunile (näiteks Kopenhaagenis on maksimaalsed 24 % kuigi Kopenhaageniga piirnevas Gentofte kommuunis, mis on sisuliselt Kopenhaageni eeslinn, on kohalik maamaks vaid 6 %). Omandi väärtusmaksu tasuvad eraisikud 10 % riigile ja äriühingud hoonemaksu kuni 10 % ärihoone maksumusest kommuunile. Kinnisvara väärtuse maks oli 2007. a. määrade järgi 1% kui omandi väärtus on alla 3 040 000 DKK ning 3% kui kinnisvara väärtus on üle mainitud summa. Suvilate puhul kehtestub nn
o Teine inimene muutub omandiks Perekonnaõpetus Kooselu vormid ja perekonnatüübid · Fatalism- Kõik on ette määratud o Igaühe jaoks on kuskil keegi · Voluntarism- Mul on täielik tahtevabadus teha, mida ma tahan o Kui tahan elan koos naise ja kassi/koeraga, kui tahan elan üksi · Perekond- · Leibkond- Ühel aadressil elav inimeste rühm (nt jagatakse üürikorterit jne) o Skvott- Lähedane kommuunile; Mingi seltskond ostab ühe maja ning elab ja korrastab seda o Kommuun- Mingi seltskond elab koos ühes majas ja jagavad asju Perekonnatüübid · Tuumperekond o Põhiperekond, tuumikpere, nukleaarpere o Ema, isa ja laps(ed) · Laiendatud perekond o Ema, isa, lapsed o Seal elab ka veel vanaema/ vanaisa/ ema või isa õde või vend jne · Üksikvanemaga pere/ mittetäielik pere
nüüd Töörahvakommuuni ajal muutusid repressioonid terroriks ja seda ei eitanud ka kommunarid ka ise - kuulutasid välja Punase terrori. Selle teostamisel kuulusid juhtohjad tsekaa kätte. Seal tegutsesid ka revolutsioonilised tribunalid. Vaenlase otsides jäid sõelale väga mitmesugused inimesed. Punase terrori ohritest rääkides tuleb meeles pidada, et Punane terror kestis lühikest aega (dets 1918 kuni 1919 jaanuar). Selle kahe kuu jooksul Töörahva Kommuunile kuulunud alaest (pool Eesti mandrialast), arreteeritid u 2500 inimest, nendest u 500 hukati. Suuremad massimõrvad pandi toime jaanuari 1919 - Rakvere külje alt kevati lahti ühishauad, kus oli maetud u 90 inimest. 14. jaanuaril 1919 Tartus tapeti Tartu krediitkassa keldris 19 suhteliselt tuntud inimest, nende hulgas oli õigeusu ülempreester, TÜ usuteaduste professor, paar endist Tartu linnavalitsuse liiget, nende hulgas oli ka paar Tartu käsitöölist ja kooliõpilast
Kõik olid ühistegevuse vormideks, erines kollektiviseerituse aste. Kõige tagasihoidlikum oli kollektiviseerituse ase TOZ-ides, kus ühine oli vaid põllumaa, põllutööriistad, loomad jne, oli jätkuvalt talupoegade eraomand. Maad anti tükkhaaval välja ühele ja teisele perele, kes seda siis harisid. Kõige enam oli kollektiviseeritud kommuun- ühine oli kõik- maa, põllutööriistad ja ka töö. Kolhoos oli pigem lähedane kommuunile- võimalikult ühistatud, aga mitte kõik- jäeti kätte mingi tükike õue aiamaad, kus sai köögivilja kasvatada jne, jäeti ka mõni loom. Kollektiviseerimine taasalgas 1928 jaanuaris seoses varumisvolinike ja Stalini enda ringsõitudega- hakati nõudma, et talurahvas asutaks ühismajandeid. Selleks, et seda saavutati, vabastati loodavad ühismajapidamised mõneks ajaks igasugustest maksudest, teiseks suurendati üksiktalupoegade makse