(Hiljem on osutunud, et see järeldus pole üldkehtiv.) Neljandaks, suguliselt paljunevatel liikidel on iga isend teisest erinev. Varieerumine on suur. Ja viiendaks, suur osa sellest varieerumisest on pärilik. Sellest võib järeldada: maailmas, kus populatsioonid on stabiilsed ja iga isend peab olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on "paremad" tunnused, ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele. K.Marx-kommunismiteooria- ommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. 3.)naturalism-rõhuti loomulike tungide tähtsust
Asutamislepingus rõhutati kõikide liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti sõjalist ja poliitilist koostööd Moskvast. Ka enamik juhtivaid ametikohti anti Nõukogude ohvitseridele. Varssavi Paktiga seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides. Nõukogude Liit kasutas Varssavi Pakti liikmesriikide sõjajõude Moskva-vastaste väljaastumiste mahasurumiseks 1956. aastal Ungaris ja 1968. aastal Tsehhoslovakkias. KOKKUVÕTE Kommunismiteooria kohaselt on sotsialism kommunismi esimene etapp. Kõnekeeles kasutatakse Teise maailmasõja järgsete nö. sotsialistlike riikide kohta sageli ka nimetust kommunistlik, see on eriti tavaks lääneriikides. Sotsialism=kommunism. Mõiste "sotsialistlikud riigid" sünonüümideks on ka "sotsialismimaad", "rahvademokraatiamaad", "sotsmaad". Kõiki sotsialistlikke riike kokku tähistatakse ka mõistega "sotsialismileer", "kommunistlikud riigid", "idablokk"
Marc ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija Peateos oli "Kapital" 1833. aastal 17 märtsil viibis vaid 11 leinajat haridus: käis kolmes ülikoolis Bonni ülikoolis õppis õigusteadust aga lahkus sealt alkoholismi pärast Berliini ülikoolis, kus hakkas õppima filosoofiat 15.aprillil 1841 aastal vaid üheksa päeva pärast dissertatsiooni saatmist Jenasse, omistati Karl Marxile doktorikraad vaated: kommunismiteooria tänap'evase kontseptsiooni looja. Kapitalistliku majandusfilosoofia looja Vägivaldne revolutsioon polnud Marxi arvates ainuke võimalus tootmissuhteid välja vahetada Väitis et religioon on oopium rahvale. Inimkonna areng toimub inimkogukonnast sotsialismini. Marx annab materialismile uue sisu, kus filosoofia põhiküsimuseks teadvuse ja materialismi suhe. Teadvus kujuneb materiaalsete tingumuste baasil Inimene loob religiooni, religioon ei loo inimest
Õiglus seisneb tema arvates selles, et parem on halvast üle ja tugev on nõrgast üle. Platoni õiglus pole seotud mingite juriidiliste aspektidega ega avaliku arvamusega. Oma kriitikas demokraatia vastu ütlebki ta, et seadused on kehtestatud nõrkade poolt, et kasutada neid tugevate vastu. Avalik arvamus on massi arvamus ja seda ei tohi tuua riigi juhtimisse. Mitmete autorite arvates saabPlatoni ideaalriigi käsitlust kõrvutada kommunismiteooria elementidega. Pigem võiks ajaloolise järjepidevuse huvides kõrvutada kommunismiteooriat Platoniga mitte vastupidi. Platon, nagu ka kommunistlik ideoloogia, nägi eraomanduse kahjulikku mõju ühiskonna st riigi funktsioneerimisele. Eraomand võis Platoni idealses riigis olla vaid käsitöölistel (tööriistad), teistele oli eraomandi omamine keelatud. Seda eriti kahel kõrgemal astmel - juhtide- filosoofide ja ametnike-sõdurite osas, sest see oleks tähelepanu kõrvale juhtinud
sotsiaalsest stabiilsusest. Tootlikkus on kehv, materiaalse elatustase tagasihoidik või madal, ja individuaalne vabadus on ohverdatud sotsiaalsele korrale. POLIITILINE KULTUUR Teise Maailma rahvastel on rikas ja komplitseeritud poliitiline kultuur. Pea tervet ala valitseti autoritaarselt . Poliitilist kultuuri mõjutas eriti ka filosoof Karl Marx ja kommunistlikud liidrid nagu Lenin, Stalin, Khrushchev, Breznev ja Gorbachev. Kuigi kommunismiteooria pidi olema reaalne oli poliitiline kultuur siiski normatiivne. Keskmised arusaamad: 1) Rahvusvaheline süsteem on subjektiks ajaloolisele heaolu ja klassivõitluse näidiseks. 2) Peamiseks eesmärgiks on klassivahe puudumine ja kus kõigil 55 56 kodanikel ühesugune sissetulek ja ressursitarbimine. 3) Ühiskonda "valvab" Kompartei kuni
annaabi.ee 
