a., kui kuulutati välja iseseisev Liibüa kuningriik ja koloniaalajastu lõpuks peetakse 1990, kui iseseisvus Vaniibia. Suuremal osal riikidest õnnestus iseseisvus saavutada rahulikul teel, mõnes piirkonnas aga tuli pidada pikaajalist vabadussõda koloniaalvõimude vastu. Näiteks kestis kaua aega relvavõitlus Prantsusmaale kuulunud Alseerias ja Portugalile kuulunud Angolas. Mõnes riigis, näiteks Angolas ja Mosanbiigis, said võimule kommunismimeelsed. Ensamikus vabanenud riikides olid võimul diktaatorlkud reziimid. 2.Iseloomusta LadinaAmeerikat 20.saj. II poolel Neil olid väga suured välisvõlad ning ülekaalus oli uimasti tootmine. Peronism ehk massiliikumine, mille järgi Argentiina pidi valima kapitalismist ja kommunismist erineva tee ja saama LadinaAmeerika juhtivaks maaks. 3. Kirjelda Pakistani riigi kujunemist.
Uute pealinnade rajamine Brasilia- O. Niemeyer Canberra Lääne-Euroopa kunst pärast II ms Taust Sõjajärgse Päriisi kunstielus valitses pluralism: enamik abstraktsioniste lähtus loodusmuljest, arendas selle tundmatuseni, kuid säilitas sideme sõjaeelse hilisimpressionistliku värvimaitse ja maalimistehnikaga Mitmed noored kunstnikud maalisid sõjakogemuste mõjul ekspressionistlikus laadis Moned kommunismimeelsed katsetasid sots. realismiga Itaalia Kunsti suunaks neorealism Eesmärgiks ,,tõelise" elu kujutamine. Parimad saavutused filmikunstis Samaaegselt levib abstraktsionism: kollaazid, värvilaigud koos väärtuseta materjalidega (kuumutatud värvimullid, roostes metall, katkised kotid jms) puuduvad kindalpiirilised vormid Suuna nimetuseks informalism (sanasus usa lesvinud abstraktse ekspressionismiga Kunstnikud: E. Vedova ja A. Burri
teraskarkassid. Stiil rahuldas esteetilised ja sotsiaalsed vajadused. Stiil muutus massiliseks ja tema triumf vaibus. Orgaaniline arhitektuur. Frank LLoyd Wright oli 1 funktsionalismi loojaid, kavandas hooneid nö seest väljapoole. Lääne-Euroopa kunst: pärast II MS. Kunstielus valitses pluralism: nt. Picasso joonistas suuri maalidesarju, tegi skulptuure ja keraamikateoseid, graafikateoseid jne. Polnud ühtset kunstisuunda: noored proovisid end ekspressionismis, mõned kommunismimeelsed katsetasid isegi sots realismi jne. Rühmitus ,,Cobra", mille moodustasid mõned Brüsseli, Amsterdami kunstnikud. Informalism: Itaalias, peale II MS. Kollaazid koos väärtusetute materjalidega; metallitükid, vanad katkised kotid jne. Alberto Burrri ,,Punane plastiline põleng". Spatsialism (ruumikunst): Itaalia, peale II MS. Pidi kaotama piirid maalikunsti ja skulptuuri vahel. Lucio Fontana ,,Roheline ovaal". Ekspressiivne abstraktsionism: Pariisis
Eriti tõhusalt aitasid NSVL'i mainet tõsta teadlaste ja inseneride saavutused kosmonautikas. Aastad 1957-1969 olid Nõukogude kosmonautika kuldajastu ja eriti edukad selle algusaastad. 1957 a. esimene Maa tehiskaaslane, 1961 a. 12.04 J. Gagarini kosmoselend. Hrustsov katkestas IV viisastaku ning kuulutas välja seitseaastaku. Majanduslik olukord oli paranemas, optimismiperiood. 1961 a. ehitatud Berliini müür tõi kaasa aga allakäigu, palju kommunismimeelsed euroopalased- ameeriklased olid pettunud, lubatud küllus NSVL'is jäi saamata, süvenesid probleemid riigipea isikuga. Hrustsov muutus järjest ettearvamatumaks ning 1964 a. sundis parteiladvik Hrustsovi valitsusohjad käest andma, võimule tuli Breznev. 8. Kriisid. Suess Egiptuse sisepoliitilisi probleeme läksid lahendama ühelt poolt Nõukogude Liit ja teiselt poolt Inglise ning USA väed. 1952 a. kukutasid rahvuslikult meelestatud ohvitserid korrumpeerunud kuningas Faruki
6. augustil 1940 luges Kremlis koostatud kõne teksti Ülemnõukogu liikmetele ette Johannes Lauristin, milles paluti Eesti Vabariik NSV Liitu vastu võtta. 1940.a ümberkorraldused majanduses ja riigi juhtimises- Uus valitsus alustas kohe pärast moodustamist seniste riiklike struktuuride lammutamist ja ümberkorralduste tegemist: · Vallandati kõik senised maavanemad, ministrid, politseiülemad ja teiste riiklike asutuste juhid. Nende asemele määrati kohalikud kommunistid või kommunismimeelsed tegelased. Eesti Kommunistlik Partei alustas taas oma tegevust. · Uue valitsuse üheks esimeseks sammuks oli Kaitsepolitsei ja Kaitseliidu likvideerimine. · Rahva käest korjati ära kõik relvad. · Kõik seni Eestis tegutsenud poliitilised ja teised organisatsioonid, nagu Isamaaliit, Haridusliit, Spordiliit, Kalanduskoda, Lauljate Liit ja paljud teised suleti. · Kõik ajalehed nimetati ümber ja neile määrati uued toimetajad. · 23
annaabi.ee 
