igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunismi erinevad voolud: Konkretiseerivad või hälbivad teatud määral algset õpetust. Eurokommunism Leninism Maoism Stalinism Trotskism Kommunism kui kestev olevik! Hetkel on maailmas 5 kommunistlikku diktatuuririiki. Hiina kommunistlik pööre toimus 1949. a. Vietnam kommunistlik pööre 1945. a. PõhjaKorea pööre 1948. a. Kuuba kommunislik pööre 1959. a. Laos viimane pööre 1975. a. Kasutatud lingid: http://isekiri.blogspot.com/2009/06/kommunismkuiolevik.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kommunism http://et.wikipedia.org/wiki/Kommunistlik_riik http://www.expressen.se/polopoly_fs/1.1087831!slot100slotWide 75Article http://library.thinkquest.org/05aug/00158/images/communismimage.png
valitsusel-Eestimaa kubermang komisaar Jaan Poska, 30.märts1917 autonoomiaseadus, Üks rahvus-Kubermang(liivimaa põhjaosa), Asjaajamis Keel eesti keel, rahvusväeosade loomine, Autonoomia e. omavalitsus. -Enamlik riigipööre Venenmaal, 1917, võim nõukogude valitsusel Eesotsas Lenin-Kubermangu komissaar Poska tagandamuine, Võim Eestimaa Nõukogude täitevkomiteel, Maapäev Kuulutab end kõrgeimaks võimuks,Enamlased saaadavad Maapäeva laiali, Maapäeva juhatus käis salaja koos Kommunislik diktatuur. -Sks vägede üldpealetung idarindel, 1918. veebruar, sissetung Eesti mandrile, Vene armee taganemine eestis-Maapäeva Juhatus moodustab päästekomitee, Koostati iseseisvusmanifest, 24.02.1918 Päästekomitee kuulutas välja EV ja Moodust Eesti ajutise valitsuse, Sks väed tallinnas, Toiduainete ja kütte väljavedu Sks, Sks okupatsioon I ms lõpp Compague vaherahu 1918, Nõukogude venemaa tühist. Bresti rahu- Eesti ajutise valitsuse taastegevus, Vabadussõda 1918-1920
Kuna aga majanduslikku heaolu ja poliitilist stabiilsust ei saavutatud, levis enamikus Euroopa maades demokraatia kriis. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatliku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks vaenlased ning see viiks neid majanduslikule õitsengule Esimenena kujunenud kommunislik liikumine soovis kehtestada töölisklassi diktatuuri ning tahtis hävitada kodanluse Fasistlik ja natsionaalsotsalikstik liikumine tahtis rahvusluse ühtsust Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas toimunud muutused Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis on enamik võimu koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma
Nad muudavad seadusi ja rahvas ei saa valimistel osaleda. Totalitaarse diktatuuri tunnused: võim kuulub ühele parteile, kodanlikud vabadused piiratud, inim- õiguste rikkumine, repressioonid, juhikultus, suur võim sala-ja julgeolekuorganitel, majandus riigi kontrolli all. Itaalias, Saksamaal ja NSVLs on kõigil totalitaarne dikta- tuur. 4 Diktauuri juht toetus valitsevale parteile. Saksamaal oli selleks natsionaalsot- sialistlik, Itaalias fasistlik ja Nõukogude Liidus kommunislik partei. Võrreldes mittepar- teilistega , said partei liikmed kindlaid eesõigusi. Parteisse said inimesed kes olid end tõestanud ja näitasid valitsusele, et neid võib usaldada. Rahvast hirnutati pidevalt lähedal olnud vaenlastega, et neid oma tahtele allu- tada. Vahest mõeldi see oht välja. Sisevaenlased olid teisest rahvusest, jõukamad või need, kes ei tahtnud alluda valitseja korraldustele. Saksamaal oli see riikliku poliitika
Parlamentaarne vabariik, Riigikogu valiti kolmeks aastaks, valimisõigslikud olid vähemalt 20 aastased mehed ja naised, Parlament 100 liikmeline, Pindala 47 450. elanike arv 1 059 000. Nüüd elanike arv 1 320 000, Parlament 101, valimisõigslikud 18. mehed ja naised. Pindala 45 227. Parlament 101 liikmeline ja valitakse 4 aastaks. 2.Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) Algatajad kommunislik partei. Riigipööre, u. 350 mässulist haaraasid Toompea lossi, sõjaväelennuvälja ja rongijaamad ja peapostkontor. Pealinna töölised ei läinud mässuga kaasa. Mõne tunniga mässukatse suruti maha. Eesmärgiks liita Eesti Venemaaga. 3.Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse avalikule arvamusele? Mõnekümneohvriga mässukatse äsitas rahvast just kommunistide vastu. 4.Mis olid Suure Majanduskriisi tagajärjed Eestile? 5
Sotsiaalne turumajandus Eesti II maailmasõja järelf 1944. a. Sügisel algas teine Nõukogude okupatsioon Haldusjaotus 1945 aastak koovutas Eesti NSV Narva jõe taguse ala ja suurema osa Petserimaast 1950 aasta haldusreform Maakonnad kaotati, moodustati rajoonid Valdade asemele loodi külanõukogud 1952-1953 oli Eestis 3 oblastit Külanõukogi Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Eesti NSV juhtimine Tähtsamad otsused tegi EKP (Eestimaa Kommunislik Partei), juhindudes Moskva näpunäidetest Tähtsaim ametimees Eestis oli EKP Keskkomitee I sekretär Nikolai Karotamm EKP KK I sekretär 1944-1950 Johannes Vares Ülemnõukogu Presdiidiumi esimees, tegi 1946 enesetapu? Eduard Päll 1947-1950 Ülemnõikogu Presiidiumi esimees Arnold Veimer ENSV valitsusjuht 1944-1951 1950 märts EKP KK 8.pleenum J.Käbin Põlevkivipiirkonna taastamine 1) Põlevkivigaas Põllumajandus: Kolhooside loomine Uus maareform- väiksed talud Maksukoormuse tõus
EKP tegevuseks vajalikud rahalised vahendid tulid kõik Moskva pankadest, tulid läbi Moskva Kommunistliku Internatsionaali. Palgalised olid enamik Eestis töötavaid agitaatoritest, sidemehed, Moskvarahaga asutati põrandaaluseid trükikodasid. Lisaks veeti Venemaalt Eestisse ajakirja Klassivõitlus, kusjuures lahutamatult on selle kommunistliku tegevusega seotud ka kommunistlik luure. Tegutsetakse selleks, et kukutada kodanlik valitsus, kehtestada kommunislik kord. Kompartei isegi ei üritanud legaliseeruda. Kommunistide populaarsus oli Vabadussõja ajal tugevalt alla käinud - Vabadussõja lõppedes oli kommunistlikel organisatsioonidel kõigest 700 liiget, hakkas aga õige kiirelt tõusma, Venemaalt tulid rahad kihutustööks. I valitsusesse sai 5 kommunisti. Järkjärgult suri välja riigikogu kommunistlik fraktsioon. Kommunistide tõsine jõuline esiletõuse sai alguse 1922. aastal, kui võeti kasutusele Töörahva Ühise Väerinna loosung
annaabi.ee 
