9. II MS tagajärjed · Väga suured inimkaotused ja purustused (60mlj. in). · Ei saadud õiget riigikorda. · Maailm lõhestus kaheks. Toimus maailma polariseerumine. NL ja tema marionetid = USA ja tema pooldajad. · Külm sõda (Jalta 1945- Malta 1989). · Rahvuslike liikumise hoogustumine ja koloniaalsüsteemi lagunemine, tekivad iseseisvad riigid. · Fasismi välja juurimine. · Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine. · Kommunimi levik ja seoses sellega ulatuslike kriiside teke. · ÜRO loomine. · Tuumaajastu algus. · Keskkonna saastamine. · Raudse eesriide rajamine Euroopasse. · NATO ja VLO loomine. · Võidurelvastumise hoogustumine.
alanud perestroika ning kogu ,,kurjuse impeeriumi" käekäik oleks võinud võtta hoopis teise arengusuuna. Ronald oli kõige konservatiivsem presidenditooli pretedent pärast Barry Goldwaterit, kelle kandidatuuri ta 64. aastal aktiivselt toetas. Presidendina oli tema eesmärk Ameerika suuruse taastamine ja nõukogulaste võitmine. Esmalt tuli alustada kodust- tuli luua tugev riiklik infastruktuur, mis toetaks tema kampaaniat kommunimi vastu. Ta teadis, et selleks tuleb taastada riigi moraal ja ausse tõstma presidendi. Tal oli vaja oma enesekindlus üle kanda oma riigile ja rahvale. Tema silmis oli kaks põhikomponenti Ameerika moraali tõstmiseks. Üks oli majanduskasv ja teine sõjaline lugupeetavus. Kuna sõjavägi ei saa toimida ilma tugeva majanduseta, siis tuli koondada suur tähelepanu kõigepealt majandusele. Oli vähemalt kümme avaldust,
Gorbatsov paneb võimule grusiini, kes muutub demokraadist kommunistiks . Gorbatsov alustab lõpetamist, et NL jääks püsima. Algavad tippkohtumised 11 Islandil Gorbatsov tahab kaotada tuumarelvad. Sõlmitakse SRP1 Üks relvaliik likvideeritakse 1989. lubab Gorbatsov väed välja tuua nii Afganistaainst kui ka Mongooliast. Läänes lõpetatakse kodusõjad (kokkulepe EE mehe poolt) 11 Breznevi doktriin asendub Sinatra doktriiniga Breznevi- meil on õigus kaitsta kommunimi Sinatra- me ei sekku, elagu kuidas tahetakse Samet revolutsioon- ida euroopa vabanemine.
a.vabariik langes Sõja võitsid mässajad, sest: mittevahelesegamispoliitika; Saksa-Itaalia toetus; vabariiklaste ühtsuse puudumine 207. 208. Berliin-Rooma-Tokyo telje kujunemine 1936.a. okt. Berliin- Rooma telg – Saksamaa ja Itaalia koostöö leping 1936.a. nov. Saksamaa ja Jaapani vahel Antikominterni (võitlus kommunismi vastu ja rahvusvahelise kommunimi organisatsiooni vastu) pakt 1937.a. liitus sellega Itaalia, kujunes Berliin - Rooma -Tokio telg 1937.a. Jaapan alustab ulatuslikku sõda Hiina vastu 209. 210.
annaabi.ee 
