Televisioon on mõeldud ainult laiale publikule. Kommunikatsioon on efektiivne seal, kus sõnum on sarnane vaataja uskumustele, muutuda saavad need suhtumised, mis on suhtumise äärealadel. Televisioon peabki rõhuma stereotüüpidele, et inimene seda vastu võtaks, vaataja peab saama end sellega identifitseerida. Televaataja (lääne inimene) kipub uskuma seda, kellel on teatud autoriteet/võim – eksperdid, tuntud inimesed, saatejuhid. Televisioon ongi kommunikatsiooniteooriale üles ehitatud. Mis teeb filmist antropoloogilise filmi – oluline pole mitte niivõrd sisu, mida filmitakse (ei pea olema tingimata põlisrahvast). Oluline on pigem see, kuidas informatsioon, mida meile esitatakse valiti, milliste kriteeriumite järgi seda tehti. Vaatajale peab olema teada, kes seda informatsiooni meile vahendab/tõlgendab. Selleks, et filmist aru saada peab olema mingi taustainformatsioon. Oluline: kui hästi on edasi antud põliselaniku enda nägemust, kui hästi seda on
Aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal.Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Humanistlikust suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise kontseptsioonid. Kognitiivne psühholoogia Praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950-1980.aastatel.See eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma on paljuski tänu võlgu kommunikatsiooniteooriale,küberneetika, arvutitehnoloogia ning moodsa neuroteaduse arengule ja saavutustele. Toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. 3
Aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal.Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Humanistlikust suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise kontseptsioonid. Kognitiivne psühholoogia Praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950-1980.aastatel.See eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma on paljuski tänu võlgu kommunikatsiooniteooriale,küberneetika, arvutitehnoloogia ning moodsa neuroteaduse arengule ja saavutustele. Toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. 3
Televisioon on mõeldud ainult laiale publikule. Kommunikatsioon on efektiivne seal, kus sõnum on sarnane vaataja uskumustele, muutuda saavad need suhtumised, mis on suhtumise äärealadel. Televisioon peabki rõhuma stereotüüpidele, et inimene seda vastu võtaks, vaataja peab saama end sellega identifitseerida. Televaataja (lääne inimene) kipub uskuma seda, kellel on teatud autoriteet/võim eksperdid, tuntud inimesed, saatejuhid. Televisioon ongi kommunikatsiooniteooriale üles ehitatud. Mis teeb filmist antropoloogilise filmi oluline pole mitte niivõrd sisu, mida filmitakse (ei pea olema tingimata põlisrahvast). Oluline on pigem see, kuidas informatsioon, mida meile esitatakse valiti, milliste kriteeriumite järgi seda tehti. Vaatajale peab olema teada, kes seda informatsiooni meile vahendab/tõlgendab. Selleks, et filmist aru saada peab olema mingi taustainformatsioon. Oluline: kui hästi