Kehtestada protseduurireeglid ning järgida neid (et kõik oleksid teadlikud oma töökohaga seotud võimalikest keskkonnamõjudest, organisatsiooni keskkonnapoliitikast, oma rollist ja kohustustest, võimalikest tagajärgedest protseduurireeglitest kõrvalekaldumise korral ja operatiivsest tegevusest kriisiolukorras) Suhtlemine – organisatsiooni siseste ja väliste huvigruppidega suhtlemisel tuleb protseduuridega määratleda kindlad kommunikatsioonireeglid Dokumenteerimine – Töötada välja dokumendisüsteem ja dokumendiohje Toimimisohje – selgitada välja need tegevused, mis oluliselt mõjutavad keskkonda ja sätestada toimimine Kriisiolukordades tegutsemise ohje ISO 14000 SEERIA STANDARDID Seire ja mõõtmispõhine kontroll ja korrigeeriv tegevus Analoogselt ISO 9001 standardi nõuetele: peab ka siin kasutatav seire- ja mõõtetehnika kalibreerida ning hooldada ja seda tõestada, kinnitav teave aga säilitada
Laste allsüsteemis võib esineda tõsiseid kriise, kui üks lastest kodust lahkub vanemate hool langeb ühe õlule (emotsionaalne koormus, käib üle jõu – kuni vanemad suudavad uue olukorraga kohaneda). Probleem on tõsisem, kui suhted katkevad. - Kodust lahkumine on seotud suhete ümberkorraldamise vajadusega - Võib ka juhtuda, et eemalolevale lapsele hakatakse rohkem tähelepanu pöörama Piirid – kommunikatsioonireeglid selle kohta kes, kellega, millal, kuidas saab ja tohib suhelda Piiridel on 2 põhilist omadust: 1. (Ülekantud tähenduses) läbilaskvus, mida on 3 sorti/taset: 1. Hajus stiil . . . . igaüks võib ükskõik mistahes ajal rääkida ükskõik kellega mistahes teemal. Hajuspiiriga peres lahustub perekonna identiteet ümbritsevas keskkonnas (ei tehta vahet
formaalhariduse kommunikatiivsed mudelid mitmes mõttes eripärased. Kooli roll kognitiivses sotsialiseerumises on suures osas õpilaste ettevalmistamine tekstipõhiste tegelikkuste käsitamiseks. Kooli ja koolituse institutsionaalses olemuses peituvad kommunikatiivsed mudelid on seega spetsiifilised. Hea õpivõime võrdub sotsiokultuurilises perspektiivis tänapäeval lihtsalt suutlikkusega identifitseerida, millised kommunikatsioonireeglid kehtivad spetsiifilises tegevussüsteemis. Keskseks küsimuseks on, kuidas me omistame ja omandame neis keskkondades tähendusi ning kuidas õpivad inimesed kommunikatiivseid mudeleid identifitseerima. Mõtte- ja arutlusviisi ei kujunda kirjakeel kui selline, vaid spetsiifilised kommunikatiivsed praktikad tähenduse omistamine ja omandamine, suhtumine kommunikatsiooni -, mida kiri toetab ning mis on otsustava tähendusega
olen?" Ilmselt on virtuaaljuhi jaoks lihtsam ja vähem muresid tekitav, kui teadlikult hakatakse sisse viima tulemusjuhtimise põhimõtteid, sest see sobib väga hästi virtuaalkeskkonda leppida kokku ajaperiood ja tulemused ning lubada edasi töötajail iseseisvalt valida tööaeg, -koht ja -vahendid. Tõrgeteta kommunikatsiooni tagamiseks on olulisim leppida virtuaalmeeskonna liikmetega kokku üldised kommunikatsioonireeglid, millest kõik meeskonnaliikmed nõustuvad kinni pidama. Kooskõlastamist vajaksid: Kui kiiresti on vaja vastata saadetud e-mailidele, sõnumitele jmt.? Milliseid IKT vahendeid ja millistes töö etappides kasutatakse? 72 Kui sageli ja millistel põhjustel/eesmärkidel tuleb suhelda teiste meeskonnaliikmete ja juhiga? Lisaks neile küsimustele peaks läbi arutama kõik olulised kommunikatsiooni puudutavad