Need skeemid annavad lähtealuse automatiseeruvate oskuste kujunemisele (kõndimine, uksenupu pööramine, pudeli avamine jms) – nendel skeemidel põhinevad automatismid meie käitumises. Tunnetuslikud skeemid on kujundite mõistete ja mõtlemisvõime formeerumise aluseks (eristamine, ettekujutamine, põhjus-tagajärg- seoste otsimine jms). Verbaalsed skeemid seostuvad sõnade tähenduste ja kommunikatsioonioskustega. 10. Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget intellekti arenguteooria? Piaget’ intellekti arenguteooria rajaneb indiviidi sisemisele aktiivsusele. Algul avaldub inimeste sisemine aktiivsus teadvustamata kujul ja on arvatavasti geneetiliselt programmeeritud. Sündimisest peale hakkab laps oma sisemiste tungide mõjul uurima või õigemini sondeerima oma keskkonda. Sellise uurimistegevuse tulemusena talletuvad kogemused inimese närvisüsteemi, st mällu
Piaget`tunnetusprotsessi mudel Teadmiste konstruktiivne iseloom (kuidas kujunevad esimesed mälujäljed) Skeemid: Sensomotoorsed (ka taju ja käitumuslikud) skeemid- olemuselt loogikaeelsed, intuitiivsed teadmisvormid, mis omandatakse keskkonnaga kokkupuute ja toimingu sooritamise ning jäljendamise teel õppimise tulemusena Tunnetluslikud skeemid on aluseks mõistete, kujundite, mõtlemisvõimete formeerumisele. Verbaalsed skeemid seostuvad sõnade tähenduste ja kommunikatsioonioskustega. Põhiprotsessid skeemide konstrueerimisel- Inimese teadvuses formeeruvad motoorsed, tunnetuslikud ja verbaalsed skeemid on meie edasise tegevuse kogemuslikud baasid. Mida suurem see on, seda paremad on väljavaated toimetulekuks erinevates situatsioonides. Et meie kogemuslik baas ei saa kunagi ammenduda, peab inimene kokkupuutel uute keskkonnaoludega paratamatult muutma oma käitumist, et uute oludega paremini kohaneda. Nii kujutab Piaget
Piage´t teooria: Skeem tähistab teadvuses kujunevaid tunnetuslikke, sõnalisi ja käitumuslikke konstruktsioone. Skeemide näol on tegemist kogetu peegeldusega meie teadvuses. Tema teooria järgi on kolm erinevat skemmide liiki: Sensomotoorsed skeemid- loogika eelsed, intutiivsed (kõndimine, ukselingi vajutamine, pudeli avamine jne. Tunnetusliku skeemid- eristumine, ettekujutamine, põhjus-tagajärg otsimine Verbaalsed skeemid- sõnade tähenduste ja kommunikatsioonioskustega Kognitiivne areg ei seisne mitte ainult uute skeemide arendamises, vaid ka juba olemasolevate diferenseerimises ja interegeerimises. Piage´t järgi toimub skeemide kujunemine kindlas järjekorras. Motoorsed, tunnetusliku ja verbaalsed skeemid on meie edasise tegevuse kogemuslikuks baasiks. Mida suurem see on, seda paremad väljavaated on toimetulekuks erinevates situatsioonides. Huvist johtuva sisemise aktiivsuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla. See on
Need annavad aluse automatiseerunud oskuste 6 kujunemisele (kõnd, jooks, uksenupu pööramine, pudeli avamine jne). Tunnetuslikud skeemid – kujundite, mõistete ja mõtlemisvõime formuleerimise aluseks (eristamine, ettekujutamine, põhjus-tagajärg seoste otsimine jne). Verbaalsed skeemid – seostuvad sõnade tähenduse ja kommunikatsioonioskustega. Tegemist on teadvuse konstrueerimise katkematu protsessiga. Piaget’ järgi toimub see kindlas järjekorras. Kohanemine – akommodatsioon ja assimilatsioon. Eelnevad skeemid formuleeruvad teadvuses ja on meie edasise tegevuse kogemuslikuks baasiks. Mida suurem see on seda paremad võimalused eri olukordades toimetulekuks. Pidevalt peame kokkupuutel keskkonnaga oma kogemuslikku baasi täiendama, et uute oludega paremini kohaneda. Seega on kohanemine indiviidi ja keskkonna
annaabi.ee 
