korda mööda, millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata kinnituseks andmeid vastu saatma. Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms. 6)Vigade avastamine ja parandamine siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui nendega enam hakkama ei saada. 7)Voo kontroll seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. 8)Adresseerimine ja marsruutimine kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja leida parim tee ühest hostist teise. 9)Andmete taastamine andmeid on vaja taastada kui näiteks informatsioon pakettides muutub halbade signaalide tõttu valeks. 10)Sõnumite formaatimine selleks, et otspunktid saaksid üksteisest aru on vaja ära määrata ,,keel" ehk sõnumite formaat. 11)Turvalisus on muidugi väga vajalik, sest suure tõenäosusega soovib saatja, et tema
andmeid korda mööda, millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata kinnituseks andmeid vastu saatma. Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms. 6)Vigade avastamine ja parandamine siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui nendega enam hakkama ei saada. 7)Voo kontroll seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. 8)Adresseerimine ja marsruutimine kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja leida parim tee ühest hostist teise. 9)Andmete taastamine andmeid on vaja taastada kui näiteks informatsioon pakettides muutub halbade signaalide tõttu valeks. 10)Sõnumite formaatimine selleks, et otspunktid saaksid üksteisest aru on vaja ära määrata ,,keel" ehk sõnumite formaat. 11)Turvalisus on muidugi väga vajalik, sest suure tõenäosusega soovib saatja, et
Kui pakett jõudis vigaselt kohale, öeldakse et „saada pakett uuesti“ 7) Voo kontroll – seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. Näiteks inimkett, kui üks on aeglane, siis tema juurde tekib hunnik ja asi jääb toppama. Arvutid suhtlevad pidevalt omavahel ja annavad teada ala „nüüd läks veits kiireks“ jne. 8) Adresseerimine ja marsruutimine – kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja teada unikaalseid aadresse (IP- aadress) ja leida parim tee (kus on kõige vähem tõkkeid) ühest arvutist teise. 9) Andmete taastamine – andmeid on vaja taastada kui näiteks informatsioon pakettides muutub halbade signaalide tõttu valeks. Peame suhtlema teise osapoolega. (N: pangarakendus. Ülekande ajal arvuti lülitab end välja. Kas ülekanne õnnestus või mitte? Ehk süsteem peab olema võimeline aru saama kas
suuteline neid sama kiirusega vastu võtma. Siin räägitakse rohkem andmevahetuse tasemel, sest sünkroniseerimine on rohkem biti tasemel. Vastuvõtjat ei tohi ülekoormata saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. 8)Adresseerimine Peame tegema kindlaks, milline on see arvuti, millega suhelda tahame ja sellest tingituna igal arvutil peab olema oma aadress. 9)Marsruutimine Andmed on vaja saata läbi erinevate võrkude õigesse kohta. Kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja leida parim tee ühest hostist teise. 10)Andmete taastamine Andmeid on vaja taastada kui näiteks informatsioon pakettides muutub halbade signaalide tõttu valeks. 11)Sõnumite formaatimine Selleks, et otspunktid saaksid üksteisest aru, on vaja ära määrata ,,keel" ehk sõnumite formaat. 12)Turvalisus See on väga vajalik, sest saatja soovib üldiselt, et tema
annaabi.ee 
