Baudrillard räägib inimese ühekssaamisest, kokkukuuluvusest masinatega. Täpsemalt eristas Baudrillard kolme tüüpi simulaakrumeid: 1) kujutis matkib reaalsust, 2) kujutis asendab reaalsuse, 3) kujutis ja reaalsus on teineteisest eristamatud. Nt.1) Burges. Impeeriumi kadumisel jääb alles kaart, kaob reaalsus; 2) Hüperreaalsus Disneyland ongi Am põgenemine reaalsusest, aga see ongi am reaalsus. Võrdluseks nagu vanglagi; 3) Watergate skandaal Kommunikatsiooniekstaas ei toimu informats vahetust Umberto Eco (1932-) postmodern teoreetik, semiootik, filos. itaallane. käis Eestis rääkis kahest televisioonivormist: 1. paleotelevisioon: rääkis maailmast väljaspool ennast (või vähemalt teeskles seda). 2. neotelevisioon: räägib iseendast, ei vahenda maailma, me ei saa teada mis seal toimub. Nt kanalite klõpsimine kommunikatsiooni ekstaas. Eco kirjeldas hüperreaalsust näiteks Disneyland'i abil: tehnika pakub meile rohkem kui pärisloodus
matkimine, Näiteks robitite leiutamine. Teise astme simulaakrumid toimivad energial ja jõul, ekvivalent inimesele- näiteks kõrva pikendus kui telefon, inimene saab oma keha pikendada lõpmatult, mingi tehnile seade. Kolmanda astme simulaakrum- me ei saa enam vahet teha reaalsusel ja koopial- me ei saa teha vahet reaalsusel, me ei tea mis on õige ja me ei tunneta enam utoopiat, me ei usu sellesse. Hüperreaalsus- nn kommunikatsiooniekstaas, süsteemid räägivad sellest mis nad on, telekas räägitakse meile uudistest mitte maailmast. Obstsöönsus viitab roppusele. Obscene- ta jagab selle kaheks ob ja scene, ta hakkab neid vastandama obscene ja scene. Scene on mingi etendus teater ja obscene on bornograafiline, me oleme osad sellest. Demüstifikatsioon- võtad salapära ja näitad millest see tehtud on, see loogika ei saa sobida baudrillardile. Vaatemäng on peidab tõde. Ilusad naised olid saatanad
Jameson ei räägi afekti kadumisest, vaid indiviidi emotsionaalsuse kadumisest, subjektiivne emotsioon on löögi all. Afekti osakaal suureneb, saavutab teatud iseseisvuse. Kapitalism toimub afektiivsete seoste kaudu, piisab informatsioonist, mitte tähendusstruktuuridest. Vastuolu: postmodernismi lubadus on tervitatav: kaotatakse hierarhia, turul muututakse võrdseks. Postmodernism ei anna reaalsust edasi, vaid loob seda. Kujutised on reaalsemadki, kui on originaal. Kommunikatsiooniekstaas: ei toimu sisulist informatsioonivahetust. See on meediavõrgustikus olemise ekstaas ise. Tulevikuutoopia kõrgpunkt oli 60ndatel. Futuroloogia (II MS järel) põhiprobleem oli seletada muutusi, mis tulevad riiklike struktuuride poolt ja küsida inimestelt, kuidas nad nende muutustega toime tulevad. Gibson (ameerika futukirjanik): future fatigue. Gibsoni sõnul elab meie põlvkond lõputus digitaalses "nüüd"-hetkes. Atemporality
Mimesis. Reaalsuse immiteerimine võimalikult täpselt. Tehnilised immitatsionid.Inimesele analoogne. Robotid jne koopia ja originaal lähevad segamini. Energia ja jõud. Inimesega ekvialentne. Inimese tehnoloogilisi leiutisi võib vaadelda inimese keha pikendamisega: auto on jalgade pikendamine jne. Uute territooriumite hõivamise analoog. Hüpperreaalsus. Reaalsuse ja koopia vahel ei saa enam vahet teha. Ei suuda enam ettekujutada utoopiat. Kommunikatsiooniekstaas - kommunikeeritakse ideid. Me elame maailmas kus süsteemid räägivad ainult iseendast, suheldakse ainult märkidega. Kui sa vaatad telegast uudiseid, siis sa arvad, et sulle räägitakse maailmast, aga tegelikult räägitakse uudisteks. Meedia ei tekita reaalsust vaid kommunikatsiooniekstaasi. Obscene, obstsöönsus - rõvedus. Me kuulume selle vaatumängu sisse, me ei saa seda eemalt vaadata. Ob scene- scene viitab esimese astme simulaakrumile. Taktiilne - puudutus
annaabi.ee 
