· Kas sõnumi adressaatidel on eelhoiak sõnumi sisu või selle edastaja kohta? · Kas saaksime võimalikke eelarvamusi kummutada või nende mõju vähendada? · Kas teemat on võimalik siduda juba päevakorras olevate sündmuste või aruteludega? · Kas teema tõestamine ikka toob soovitud tulemuse? 9. Missugust uudist nimetatakse pseudouudiseks? Uudist, mis sisaldab valeinformatsiooni. 10. Kommunikatsioonibarjäärid. Nendeks võivad olla erinev kogemusväli, väärtushinnang, keeleprobleem, meediumi ja sõnumi mittevastavus, erinev staatus, selektiivsus, ajapiirang, ülekoormatus. 11. Mittesõnalised väljendusvahendid. Mitteverbaalsed suhtlemisvõimalused. 12. Mis tähtsus on sisekommunikatsioonil ja kuidas seda korraldada? Sisekommunikatsiooni eesmärk on suurendada töötajate motivatsiooni, rahulolu ja organisatsioonilojaalsust ja vähendada ebakindlust õigeaegse info abil.
4 SISSEJUHATUS Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi, see annab elule värvi. Kui kellegi kohta öeldakse hea suhtleja, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru (Mckay 2007: 9-10). Suhtlemisel tulevad ka mängu kommunikatsioonibarjäärid, suhtlustõkked. Kommunikatsioonibarjäärideks nimetatakse kõike seda, mis ei võimalda informatsioonil adekvaatselt kohale jõuda ja mis takistab teist inimest mõistmast ja aru saamast. Kommunikatsioonibarjääriks võib olla ka isiksus ise. Kui inimene ei meeldi, siis ei võta me tema poolt edastatavat sõnumit vastu või tajume seda ebaadekvaatselt. Kommunikatsioonibarjääride mõju vähendamiseks võiks sõnumi
Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjuta...
Süüfilis tõstab CCR5 ekspressiooni, klamüüdia võimendab replikatsiooni. 23. Kas HIV diagnostikat Eestis tuleks parendada? Kui "jah", siis kuidas? Kui "ei", siis miks? Eesti probleemid: 1. kvaliteedisüsteem on pigem erand kui probleem. 2. Laborid omavahel ei taha koostööd teha, konkurentidena käsitlemine absurdini: näiteks puudub HIV register tänu sellele, sest keegi ei anna teistele infot välja ja Eestis toimuvast ei saa korralikku ülevaadet. 3. Kommunikatsioonibarjäärid: arst vs labor. Laboriarstid õpivad arstiks ja pärast spetsialiseeruvad laborile, saades keemia poolest aru ja seletades selle arstile arusaadavalt ära (ja vastupidi). Reeglina arstid, eriti perearstid, ei oska labori tulemusi interpreteerida (eriti need, kes paarkend aastat tagasi med.kooli lõpetasid). 4. Kõigil peab olema pikem ja säravam kui naabril haigekassa maksab sigakallid masinad kinni, mitte et keegi neid kasutada oskaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
