.. ... on Eesti Pärast mitmeid aastaid ametiühingute keskne lakanud tegevuse organisatsioon. tagajärjel taasloodi see Organisatsioon sai 1927. aastal nime all alguse Eestis 1917 . Eestimaa aastal, kui Tallinnas Töölisühingute moodustati Keskliit. Ametiühingute Keskbüroo. ELANIKE SUHTUMINE AMETIÜHINGUTESSE: 2009. a. sügisel tellis Eesti Ametiühingute Keskliit uuringufirmalt Faktum & Ariko ametiühingute kommunikatsiooniauditi, et selgitada välja, mida inimesed teavad ametiühingutest ning kuidas suhtuvad nende tegevusse. Märkimist väärib, et väga suur hulk küsitletutest (30 40%) ei osanud ametiühingute teemal seisukohta võtta, millest võib järeldada, et inimeste teadlikkus ametiühingute tegevusest on võrdlemisi madal. Kahjuks on tänase seisuga olukord üsna samasugune. ELANIKE SUHTUMINE AMETIÜHINGUTESSE: väga vähesed kinnitasid osalemist kodanikuühendustes (vaid 14% küsitletutest)
alati vastavalt olukorrale ümber mängida. Kui ikka näed, et kuulajate tähelepanu hakkab hajuma, siis tee midagi, et neid äratada. Tee midagi, mis tekkivaid suhtlustõkkeid murraks – nt. too planeeritud paus või harjutus ettepoole, kaasa publikut küsimustega jne.“ (Janek Tuttar 2011). KASUTATUD ALLIKAD: 1. Steinberg, S. (2007). An Introduction to Communication Studies. Cape Town: Juta & Co Ltd. 13 2. Talve, Terje. Info- ja kommunikatsiooniauditi võrdlemine ja rakendamine TÜ Pärnu kolledži näitel. Tartu 2013 - http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/31942/Talve_M.pdf (viimati vaadatud 27.11.2013) 3. Tuttar, Janek. Mürad kommunikatsioonis. – Avalik esinemine - http://avalikesinemine.net/murad-suhtlused/ (viimati vaadatud 28.11.2013). 4. Verderber, K. S. & Verderber, R.F. (2002). Communicate! (10 th ed). California:
Auditi käigus määratakse sihtgruppide informeerituse tase ning nende ettekujutus auditeeritavast orga- nisatsioonist (organisatsiooni imago). Saadud ettekujutust võrreldakse omakorda organisatsiooni 2 minapildi ja seatud ideaalse maine eesmärkidega, analüüsitakse, kas need kaks langevad kokku, ning mida tuleks teha võimaliku lõhe vähendamiseks või kaotamiseks. Näide Kommunikatsiooniauditi erinevad eesmärgid · Vaadelda, millisena näevad organisatsioonile oluliste sihtgruppide esindajad turgu, kus organisat- sioon tegutseb: mida arvatakse turu hetkeolukorrast, mida oodatakse selles valdkonnas tegutsevatelt organisatsioonidelt, kuidas kommenteeritakse konkurentsi, milliseid võimalikke arenguid ja muutusi soovitakse turul edaspidi näha. · Organisatsiooni kuvandi kaardistamine oluliste sihtrühmade seas: millised on esmased seosed,
riigiasutused ·avalikkus (meedia) Suhtekorraldus sisaldab tegevusi, mis aitavad ettevõttel saavutada oma strateegilisi eesmärke; ettevõtte erinevate osakondade nõustamist suhete küsimustes; sisekommunikatsiooni, töösuhete parandamist; ühiskonna vajaduste, väärtuste, hoiakute ning tulevikutrendide analüüsi ja trendide mõju ennustamist. Sotsiaalse vastutuse loomist; ettevõtte avaliku ja sisemise imago analüüsi ja kujundamist; kommunikatsiooniauditi läbiviimist ja kommunikatsioonistrateegia loomist, infoliikumise parandamist; heade suhete ja suhtumise loomist sihtgruppidega; meediasuhteid (ajaleheartiklid, pressikonverentsid); konfliktide ja väärarusaamade ärahoidmist, vääritimõistmise allikate avastamist ja kõrvaldamist; promotsiooniliste ürituste korraldamist (kliendipäevad, sponsorüritused, heategevus, seminarid, esitlused, messid jne) Seega suhtekorraldus on üks juhtimisfunktsioone, mis: