abiõpetaja, kaasõpilased, kooli tugi- jaabipersonal jne. ? 2. Kuidas motiveerida neid rakendama oma tundidesalternatiivkommunikatsioonivõtteid ja vahendeid? 3. Kuidas kaasata õpetamis- ja kinnistamisprotsessi lapse kodused ja lapsega kokku puutuvad tuttavad? 4. Kuidas motiveerida lapsevanemaid osalema lapse kommunikatsiooniõpetuses? 5. Kes valmistaks lapsele nii vajalöiku isikliku suhtlusraamatu, -raami, -stendi, kommunikaatorite töölehed ning rakendaks muudki IT vahendid suhtlussüsteemi? 6. Kus ja kuidas on võimalik testida tehnilisi abivahendeid? 7.Kes aitab valida, muretseda lapsele sobiliku IT kommunikatsioonivahendi? 8. Kust saada alternatiivkommunikatsioonivahendeid täiendavaid esemeid ja materjale (alusstende,suhtlusraame, voldiktaskuid, isiklikke suhtluspäevikuid taskukalendreid jne.)? Antud turg meil Eestis puudub. 9. Kust saada (või kes koostab) õpematerjale juba edasijõudnumatele, kes suudavad
Foucault ei pea diskursust mingite gruppide tahtliku tegevuse tulemuseks. Grupid ei mõtle diskursusi välja. Sotsiaalsed, ajaloolised ja kultuuritingimused soosivad mõnda neist. Ent kui diskursus on kultuuriliselt kättesaadav, saab seda oma huvides kasutada. (Konstruktsionism I Palmaru) Võimu ja kommunikatsiooni toimimiseks on vaja kommunikatsiooni võrgustikke. Kommunikatsiooonivõrgustikud on kontaktimustrtid, mis sünnivad sõnumite vooluga kommunikaatorite vahel ajas ja ruumis. Kommunikatsioonivõrkude üks tähtis osa on massimeedia. Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud 1) demokraatliku poliitika üks põhielemente, kuna meedia loob areeni ning kanali laialdasteks aruteludeks, mitmekesise info ja arvamuste levitamiseks, sealhulgas üldise tuntuse saavutamiseks olulistele ametikohtadele kandideerijatele 2) võimu rakendamise vahend tänu poliitikute ja valitsustegelaste suhteliselt
mõõde Sisu mõõde 1) sümbolilised vahendid, mis lihtsustavad Ootused avalikku kommunikatsiooni 2) sümbolilised tehnikad Aja mõõde Ajakirjanduse sisesed kokkulepped Õigusorganid, seadused, määrused Lihtsustamise mehhanismid jagunevad kolmeks: 1. Sotsiaalse mõõtme protsessid: professionaalsete kommunikaatorite poolt organiseeritud toimetused, ameti- ja töörollid, mille kaudu professionaalsed tegijad suhtlevad. Meediaväliselt reageerib sellele auditoorium, kes oma teistes sotsiaalsetes rollides on ka nii ostjad, tellijad kui ka teistmoodi olulised partnerid (allikad/kontrollinstantsid) 2. Sisu mõõtmes lihtsustavad kommunikatsiooni sümbolilised vahendid (stiili ja presentatsiooni vormid: reportaaz, uudis, karikatuur), mis juba oma vormi kaudu osutavad sellele, mida neist võib oodata
auditooriumi vahel. Protsess ei kulge lihtsalt: saatja teade kanal paljud potentsiialsed vastuvõtjad, vaid pigem: sündmused ja ühiskonna ,,hääled" kanali/kommunikaatori roll teated vastuvõtja. Siit selgub tõsiasi, et kommunikaatorid ei ole sageli kommunikatsiooni algatajateks. Potentsiaalsele publikule kantakse edasi hoopis oma arusaamu valitud sündmustest, mis ühiskonnas aset leiavad. Wesley ja McLeani mudel rõhutab kolme olululist tunnust: 1) kommunikaatorite valiv roll 2) fakt, et valik tehakse selle põhjal, mis auditooriumile eeldatavasti huvi pakub 3) kommunikatsioon pole eesmärk omaette Selle mudeli kohaselt on massikommunikatsioon isereguleeriv protsess, mida juhivad auditooriumi huvid ja nõudmised. Protsessi ei saa enam lineaarsena käsitleda, kuna olulisel kohal on auditooriumi tagasiside, mis on suunatud nii meediale kui kommunikaatoritele
annaabi.ee 
