infoandja. Vestlus toimub sõbralikus atmosfääris. Dialoog kestab ligikaudu tund aega. Intervjuu viiakse läbi lähikohtumisel, istudes üksteise vastu. Saatejuhi küsimused on avatud ja nõuavad pikki, põhjalikke ja erinevaid vastuseid. Vastused nõuavad põhjendusi, millega Mihhail, eksperdina tuleb väga hästi toime. Kasutab oma sõnavaras korrektset keelt, ei ole slängi, ega roppsõnu. Infoandja väljendab ennast väga selgelt ning lihtsas keeles. Kodutöö autor ei märganud kommunikaatoril parasiitsõnu. Mihhail Labkovski annab nõu, kuidas tööandjale muljet avaldada, oma CV silmapaistvamaks muuta ja saada oma unistuste töö. Intervjuu eesmärk näidata, kuidas käituda töövestlusel. Arutatakse milliseid vigu tehakse tööintervjuus kõige sagedamini ja kuidas neid vältida. Mida võib ja mida mitte mingil juhul ei tohiks teha uues töökohas. Mihhail vastab retsipienti jooksvate küsimustele ja
teisele võimalikuks. (Тищенко 2008: 109-110). KOKKUVÕTE. Kokkuvõtteks võib öelda, nagu märkis Andreeva G.M., „kommunikatsioon saab isegi suhtlusbarjääride juuresolekul toimuma, kuid see võib olla moonutatud või raske. Eriti tugevad moonutamised on edastatud informatsiooni semantilises osas. (Андреева 1980: 247). Sellest võib järeldust teha, et andmete edestamiseks on vaja tehniliste takistuste puudumist ja samasugust kodeerimis- ja dekodeerimise süsteeme nii kommunikaatoril kui retsipiendil; andmete õige tõlgendamiseks on vajalik samuti psühholoogiliste, sotsiaalkultuuriliste tõkete ja mõistmise takistuste ületamist. Suuremat rolli omavad kommunikaatori ja retsipiendi individuaalsed jõupingutused, nende pürgimused kommunikatsiooni protsessi rakendada, soov vestluskaaslase mõista, et talle teabe semantilist sisu edastada ja lõpuks ühist suhet ja ühist hoiakut leida.
kriitiline, kaitstes ja luues teatud poliitilisi ideid · Neutraalne teavitaja ajakirjanik edastab ideid kui teavitaja, tõlgendaja ja valitsuse tööriist; sobib paremini ajakirjanduses oluliseks peetava professionaalse väärtuse objektiivsusega; seda kasutatakse ka rohkem 37. Kommunikaatori mõju meedia sisule On võimalik, et võimu ja staatuse omamine organisatsioonis lubab kommunikaatoril isiklikke hoiakuid ja väärtushinnanguid avalikus kommunikatsioonis väljendada. Uurimuste kohaselt, need kes juhivad ühiskonnas massikommunikatsiooni, kuuluvad enamasti samasse kihti majanduse ja poliitiliste süsteemide juhtidega. Vahel eeldatakse, et otseselt meediatootmise eest vastutavate isikute personaalsed omadused meedia sisu. Ootus, et meedia peegeldab ühiskonda, võib kinnitust leida vaid siis, kui meedia on just selline, nagu
Retsipient (info vastuvõtja) saab teate, dekodeerib selle, kasutades oma kogemusi suhtlemisest ja maailmast näiteks mida ta maailmast üldse teab, missuguste sõnade või märkide tähendust mõistab, missugused on tema suhtlemiskogemused sellise suhtluspartneriga nagu antud juhul. Selle põhjal peaks ta jõudma selgusele, millest info on ehk jõudma objektini. Tavaliselt ei ole see objekt täpselt sama nagu kommunikaatoril. Inimeste kogemused ja arusaamad asjadest on erinevad. Lisaks mõjutab kogu seda protsessi keskkond oma helide, valguse, värvi ja keelega, tuues kaasa osa info kadumise, osa moondumise. See, mis meile tundub iseenesest mõistetav ja ühene, ei pruugi seda olla info saaja seisukohalt. Kommunikatsiooni skeem 34
ja mida te tegite teisiti erinevatele inimestele infot andes. Retsipient (info vastuvõtja) saab teate, dekodeerib selle, kasutades oma kogemusi suhtlemisest ja maailmast -näiteks mida ta maailmast üldse teab, missuguste sõnade või märkide tähendust mõistab, missugused on tema suhtlemiskogemused sellise suhtluspartneriga nagu antud juhul. Selle põhjal peaks ta jõudma selgusele, millest info on ehk jõudma objektini. Tavaliselt ei ole see objekt täpselt sama nagu kommunikaatoril. Inimeste kogemused ja arusaamad asjadest on erinevad. Lisaks mõjutab kogu seda protsessi keskkond oma helide, valguse, värvi ja keelega, tuues kaasa osa info kadumise, osa moondumise. Selle skeemi näiteks sobib katkend Lennart Meri raamatust "Hõbevalge". Volga äärde reisinud araablane kirjeldab oma aruandes ühte episoodi I aastatuhande algusest nii: "Kord tegime kuninga seltsis ühes kohas pikema peatuse. Mina ja minu kaaslased Tekin, Susan ja Pares ning
annaabi.ee 
