24. Kuidas saab vee kvaliteeti parandada? Destilleerides, filtreerides ja keetes. 25. Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris. Aeroobne- hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine)- ¼ ,,CH2O"+ ¼ O2= ¼ CO2 + ¼ H2O. Anaeroobne- ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere pühjas anaeroobne hingamine)- ¼ ,,CH2O" = 1/8 CH4 ; ¼ ,,CH2O"+ ¼ H2O= ¼ CO2+ ½ H2. 26. Reovete jagunemine. Olme- ehk kommunaalreoveed; tööstuslikud reoveed; põllumajanduslikud reoveed; atmosfäärne reovesi. 27. Ohtlikud ained vees. Raskemetallid (Pb, Hg, Cd, Cr); muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, arseen, boor, tsüaniidid, aromaatsed süsivesinikud, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud; klooritid alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud, amiinid, pestitsiidid. 28. Reovee puhastamine. Reovee puhastamise all mõistame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta
oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades. Reovee KHT sisaldus on keskmiselt 200 kuni 600 mg/l. 34. Kuidas saab vee kvaliteedi parandada? Vett keetes, filtritega, veepuhastusseadmed, 35. Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris. – hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine), – ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere põhjas anaeroobne hingamine). 36. Reovete jagunemine: olme- ehk kommunaalreoveed, tööstuslikud reoveed, põllumajanduslikud reoveed, atmosfäärne reovesi. 37. Ohtlikud ained vees: raskmetallid (Pb, Hg, Cd, As), muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, tsüaniidid. 38. Reovee puhastamine: vee puhastamine sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. puhastusmeetodeid: mehhaaniline, füsiko-keemiline, keemiline, Elektrokeemiline, bioloogiline. primaarne (mehaaniline,
24. Kuidas saab vee kvaliteeti parandada? Destilleerides, filtreerides ja keetes. 25. Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris. Aeroobne- hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine)- ¼ ,,CH 2O"+ ¼ O2= ¼ CO2 + ¼ H2O. Anaeroobne- ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere pühjas anaeroobne hingamine)- ¼ ,,CH 2O" = 1/8 CH4 ; ¼ ,,CH2O"+ ¼ H2O= ¼ CO2+ ½ H2. 26. Reovete jagunemine. Olme- ehk kommunaalreoveed; tööstuslikud reoveed; põllumajanduslikud reoveed; atmosfäärne reovesi. 27. Ohtlikud ained vees. Raskemetallid (Pb, Hg, Cd, Cr); muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, arseen, boor, tsüaniidid, aromaatsed süsivesinikud, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud; klooritid alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud, amiinid, pestitsiidid. 28. Reovee puhastamine. Reovee puhastamise all mõistame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta
hapniku hulk. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. · PbS +2O2 PbSO4 - redoksreaktsioon merevees. · Aeroobsed protsessid hüdrosfääris- hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine. Anaeroobsed- ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere pühjas anaeroobke hingamine). · Reovesi- olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne veekogusse või pinnasesse juhtimist puhastama. Reoveed jagunevad: olme- ehk kommunaalreoveed; tööstuslikud reoveed; põllumajanduslikud reoveed; atmosfäärne reovesi. Reovee puhastamise all mõsitame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või kordivalt kasutada. Puhastamismeetodid: mehhaaniline; füsio-keemiline; keemiline, elektrokeemiline; biloogiline. Veekogu, milles toimub vetikate vohamine on täis mürkained ning selle vee joomine on põhjustanud kariloomade hukkumise. Vetikate tekitatud hapnikureziimi kõikumise
reaktsioon) 4FeS2+15O2+14H2O4Fe(OH)3+ 8SO42-+ 16H+ 26. Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfäärid Aeroobne- hapinku juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine) 1/4"CH2O"=1/8CO2+1/8CH4. Anaeroobne- ilma õhu juurdepääsuta (mere põhjas anaeroobne hingamine) 1/4"CH2O"=1/8CO2+1/8 CH4 27. Reovete jagunemine Olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne veekogusse või pinnasesse juhtimist puhastama, on reovesi. Jagunemine: · Olme- ehk kommunaalreoveed- suur orgaaniliste ainete sisaldus. Olmereovetel on omane kõrge bakterioloogiline saastus · Tööstuslikud reoveed- vett kasutatakse tööstuses soojuskandjana, jahutusvedelikuna, lahustina, pesemisvahendina, absorbendina, transportimisel jne · Põllumajanduslikud reoveed- mineraalse saastuse põhjustavad väetise vale hoidmine ja kasutamine · Atmosfäärne reovesi- sademetest tingitud veevoolud kannavad veekogudesse
heitvesi. Heitvesi võib olla reostunud või mitte. Anaeroobne ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere põhjas anaeroobne hingamine) Reovete jagunemine 1/4 "CH2O" = 1/8 CO2 + 1/8 CH4 - olme- ehk kommunaalreoveed 1/4 "CH2O" +1/4 H2O = 1/4 CO2 + 1/2 H2 - tööstuslikud reoveed - põllumajanduslikud reoveed - atmosfäärne reovesi 63 64
Põhjavees on: keemilised elemendid taandatud vormis o.a on väike: CH 4, NH4 , H2S, Fe(OH)2, MnO Orgaanika anaeroobne lagunemine: + {C, H, O, N, S, P} -> CH4, H2O, NH4 , H2S, PH3, NH3 Olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne veekogusse või pinnasesse juhtimist puhastama, on reovesi. Kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi on heitvesi. Heitvesi võib olla reostunud või mitte. Reovete jagunemine - olme- ehk kommunaalreoveed- suur orgaaniliste ainete sisaldus, kõrge bakterioloogiline saastus. - tööstuslikud reoveed- vett kasutatakse lahustina, puhastamisvahendina,gaaside puhastamisel, jahutusvedelikuna jne. Väetisetööstus, keemiatööstus, kaevandused, keraamikatööstus(mineraalsed saasteained). Orgaanilised saasteained- naftatöötlemistööstus, põlevkivi tööstus, tekstiili- ja nahatööstus, toiduainetööstus jne. Üha kasvav aatomienergia kasutamine on toonud kaasa ka radioaktiivse reovee.
annaabi.ee 
