Eesti pangandussektori areng aastatel 1993-2012 Taaniel Rebane Peeter Tiimus Rander Süld Jalmar Mäe Eesti kommertspanganduse algus Tänapäeva iseseisev pangandus sai Eestis alguse 1988. aastal, mil tegevust alustas Tartu Kommertspank. Tegemist oli esimese kommertspangaga Nõukogude Liidus. Pankade tekkimise buumile (tippajal enam kui 40 panka, osad neist ei suutnud küll tegelikku tegevust alustada) järgnesid nende ühinemiste ja pankrottide lained. 1990 loodi ka Eesti Pank, kes seadis ühe esimese tegevusena sisse pankade põhikapitali miinimummäära. 1993
tegema selle jaoks midagi, et näiteks ka endast nõrgemaid nt pensionäre ja kodutuid aitama. Ühishüve pakub riik rahvalt tulevate maksude arvelt, et kõigil oleks hea ja turvaline elada. 9. Eesti Panga ülesanded. Eesti rahanduse järele valvab valitsusest sõltumatu keskpank - Eesti Pank. Eesti Panga presidendi ja nõukogu liikmete kandidaadid esitab Vabariigi President ja kinnitab ametisse Riigikogu. Eesti Pank hoiab valuutareserve, jälgib pidevalt krooni seisundit, on ka kommertspanganduse järelvalvaja. EP jälgib, et krediiditurule ei ilmuks panku, mille eesmärk on raha panga asutajaile ülisoodsate laenudena laiali jagada ja siis pankrotti minna, jättes hoiustajad tühjade kätega. 10. Kohalik Omavalitsus (KOV) Eestis on hetkel 227 omavalitsust (33 linna, 194 valda). KOV valitakse 4-ks aastaks kohalike elanike poolt, kes ei pea olema riigi kodanikud, küll aga peavad nad vähemalt aasta olema elanud selles kohas, et valida ning vähemalt 5 aastat elanud seal, et
ebastabiilsusele ja rahavõltsijate tegevusele). hea liikumiskiirusega kuna raha liigub põhiliselt rahakanalites lahus omanikest ja kaubad omakorda lahus ostjatest-müüjatest. Suurem liikumiskiirus vähendab tehingutega kaasnevaid raha teelolekuajal tekkida võivaid inflatsioonikahjusid. Näiteks kommertspanganduse algaastatel Eestis (1988-1990) liikus välisvaluuta õle piiri pankurite kohvrites sularhana. Järgmiseks etapiks oli pankade korrespondentkontode avamine välismaal, kust sai juba arveldustehinguid sooritada. Esimeseks aitajaks oli Svenska Handelsbanken. Alles 1993. aasta lõpul lüliusid Eesti pangad rahvusvahelisse elektrooniliste arvelduste süsteemi
kätte kuna esines palju olukordi, kus pangad ei suutnud oma kohustusi lunastada. Keskpank hakkas ka reguleerima ja kontrollima kommertspankade tegevust. Seega on panganduse areng käinud käsikäes majanduse, kaubanduse ja raha arenguga, mis on seadnud omad nõudmised ka panganduse arengule. Tänapäeva kommertspangandust iseloomustab panganduse integreerumine ja rahvusvahelistumine, mille on tinginud majanduses toimuvad samalaadsed protsessid. Klassikalise kommertspanganduse osakaal finantsteenuste pakkumisel on hakanud vähenema finantsturgude arengu tõttu ja teiste konkureerivate finantsasutuste kiire arengu tõttu. Pankade liigitus Tegevusvaldkondade järgi eristatakse universaalpankasid ja spetsialiseeritud pankasid: jaepangad, hüpoteegipangad, investeerimispangad. Universaalpangad (pakuvad suurt ulatust finantsteenuseid) - mis tegelevad kõikide pangandusoperatsioonidega (Eestis kõik kommertspangad).
tõusust ka otseselt huvitatud. See on hea sissetulek lisaks palgatulule ja elatustaseme säilitamise võimalus pensionieas. Eestit kui siirderiiki ei saa kummagagi neist kahest pakutud majandussüsteemist täpselt samastada. Sarnasusi on nii Mandri-Euroopa kui ka anglosaksi süsteemiga. Aktsiaturg on Eestis väga väike, omanike struktuur kontsentreeritud, vabalt kaubeldavate aktsiate arv turul väike. Samas on Eestis üsna tugev kommertspanganduse süsteem, mis võib olla üheks põhjuseks, miks aktsia- ja võlakirjaturg ei ole kiiresti arenenud. Pangad on suutnud pakkuda eraisikutele ja ettevõtetele sobivaid finantsteenuseid. Eestis on võetud suund pigem anglosaksi majandussüsteemile. Olulise tõuke on selleks andnud hästi käivitunud sammastega pensionisüsteem. Ka reguleeritud väärtpaberiturg (börs) on viimasel ajal Eestis oluliselt edasi arenenud ja mitmed uued ettevõtted on end seal noteerinud. 20
annaabi.ee 
