eesmärkide saavutamisega kogu majanduse jaoks, näiteks kommertspankade pankrotistumise või kõrge töötusetaseme jms. Vältimisega. Keskpangad, isegi kui nad on formaalselt eraaktsionäride omanduses, täidavad riiklikke ülesandeid ja moodustavad seetõttu nagu ühe osa valitsusest. [1] 2.1 Keskpankade tekkimine Keskpangad on välja kujunenud kahel viisil. Üks on aeglane evolutsiooniliprotsess, nii kujunes väljs Bank of England, mis alustas kommertspangana, kuid omandas aastate jooksul täiendavat võimu ja lisaülesandeid, mis muutis ta tasapisi keskpangaks. On raske määratleda, millal ta lakkas olemast kommertspank ja muutus keskpangaks. Vastupidiselt Bank of England`ile paljud pangad mitte lihtsalt ei kasvanud keskpankadeks üle vaid olid keskpangad kohe asutamisest alates. Taoline keskpank kuulub algusest saadik de facto valitsusele, kuigi ta võib olla osaliselt eraaktsionäride valduses. Kui pank tegutseb keskpangana, s.t
parandamisele finantssektori suhtes, kasu-tatakse nii võlakirjade emiteerimist, pöördrepotehinguid kui ka muid instrumente. Need operatsioonid võivad toimuda regulaar- selt või üksiktehingutena. lk. 133-134 15. Rahvusvaheliste Arvelduste Pank: BIS asub Šveitsi linnas Baselis ning tegutseb formaalselt Šveitsi kommertspanga litsentsiga. Rahvusvahelise kokkuleppe järgi on BIS-ile antud aga eristaatus ning seetõttu ei käsitle ka Šveitsi võimud panka tavalise kommertspangana. BIS näeb enda eesmärgina võimaldada ja süvendada keskpankade rahvusvahelist rahanduslikku koostööd. 2011. a seisuga kuuluvad BIS-i liikmeskonda 58 riigis asuvad keskpangad. Vajadus keskpankade tegevust koordineeriva organisatsiooni järgi tekkis pärast I Maailmasõda, mil keskpankadel ilmnes vajadus stabiliseerida oma valuutasid ning Saksamaa reparatsioonid võitjariikidele muutsid riikidevahelisi arveldusi intensiivsemaks
just suurema iseseisusega keskpanga põhumõttest, mis tõttu valitsuse mõju Eesti Pangale on lõppkokkuvõtte suhteliselt väike. Rahvusvaheliste arvelduste pank (Bank for International Settlements, BIS). Ajaloos nimetati seda panka riikide keskpankade keskpangaks. Asub Šveitsis Baselis ning formaalselt tegutseb ta Šveitsi kommertspanga litsentsiga. Kuna rahvusvaheliste kokkulepetega on pangale antud eristaatus, siis ei käsitleta seda lihtsa kommertspangana. 1930 aastal asutati BIS. Sajandivahetusel oli panga aktsionärideks 28 erinevat keskpanka, kuid tegevuses ei osale enam USA pangad. Vajadus keskpankade tegevuse koordineerimises tekkis peale esimest maailmasõda, kui päevakorda tõusis riikide valuutade stabiliseerimise küsimus, ning riikidevahelised maksed e valuutaarveldused, eelkõige Saksamaa hüvitised sõja võitnud riikidele. Tänapäeval osutab nimetatud pank riikide keskpankadele erinevaid finantsteenuseid – ta võib vastu võtta
3. aste Kommertspangad Riikides võib olla veel lisalülisid, spetsiifilised rahaasutused: väliskaubanduse finantseerimiseks, põllumajanduse finantseerimiseks, fondid, liisingufirmad jne. Keskpangad ei ole samas mõttes pangad kui kommertspangad. Riikide keskpangad kui omaette institutsioonid on aegade jooksul välja kujunenud vajadusest reguleerida ja korrastada raharinglust ning pankadevahelisi laenusuhteid. Keskpankade tekkimine 1) evolutsiooni teel alustas kommertspangana, omandades aja jooksul täiendavaid ülesandeid (Bank of England), 2) asutamise teel asutajaks on valitsus ja tegevussihid on algselt juba seatud üldsuse huvist lähtuvalt. Keskpankade funktsioonid 1) Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine: a) vahetuskursimehhanismi valik (ujuv-, fikseeritud kurss jne), b) ametliku vahetuskursi kindlaksmääramine, c) tingimuste määramine, millistel kommertspangad saavad keskpangalt rahvusvaluutat,
põhimõttest, mistõttu valitsuse mõju EP-le on lõppkokkuvõttes suht väike. Rahvusvahelised organisatsioonid: Rahvusvaheliste arvelduste pank Bank for International settlements BIS. Ajaloos nimetati seda panka riikide keskpankade keskpangaks. Asub Šveitsis ning formaalselt tegutseb šveitsi kommertspanga litsentsiga. Kuna rahvusvaheliste kokkulepetega on pangale antud eristaatus ei käsitle ka Šveits ise seda kommertspangana. Asutati 1930. aastal. 1900 lõpus oli panga aktsionärideks 28 erinevat keskpanka, tegevuses ei osale enam USA pangad. Vajadus keskpankade tegevuse koordineerimiseks tekkis peale 1.stmaailmasõda kui päevakorda tõusis riikide valuutade stabiliseerimise küsimus ning riikidevahelised maksed e valuutaarveldused eelkõige Saksamaa hüvitised sõja väitnud riikidele. Tänapäeval osutab nimetatud pank riikidele erinevaid finantsteenuseid, võib vastu võtta
annaabi.ee 
