innovatsioonini, oluliseks ka poliitikakujundajad. Innovatsiooni peetakse üheks tähtsamaks pikaajalise majanduskasvu vedajaks, kuid majandusteadlased pole jõudnud ühtsele seisukohale, mis asi see üldse on. Kuigi teooriad võivad olla erinevad, peetakse majandusteaduses tüüpiliselt innovatsiooni all silmas Joseph Schumpeteri käsitlust, mille kohaselt tähendab see millegi uue ja kasuliku kommertsialiseerimist. See uus ja kasulik võib olla toode, meetod, tehnika, teenus vms. Pole olemas innovatsiooniettevõtteid, vaid on olemas innovaatilised projektid, mida peaks rakendama igas eluvaldkonnas. Tulevikus on edukad just sellised ettevõtted. Organisatsiooni kontekstis võib innovatsioon läbi efektiivsuse, tootlikkuse, kvaliteedi, konkurentsivõimelisuse, turuosa jne. parendamise olla seotud tulemuste ning kasvuga. Kõik
on uus?), subjektiivsust (kelle jaoks uus?), protsessi (kust innovatsiooni protsess uudsus algab ja kust lõppeb, milline see protsess on, mis sammudest see koosneb vms?) ja normatiivsust (kas uus tähendab ka majanduslikku edu?). Enne innovatsioonide erinevate liikide käsitlemist tuleb selgeks teha erinevused leiutise ja innovatsiooni vahel. Mõlemad on seotud uue ideega (nt. uus toode, protsess jne), kuid innovatsioon sisaldab lisaks uuele ideele ka selle rakendust/kommertsialiseerimist. Leiutada võib meist igaüks. Hea mõte leiutise näol võib tulla pähe inimesele kasvõi tänaval kõndides. Samas on innovatsioonid siiski seotud ettevõtetega. Et muuta leiutis innovatsiooniks, peab ettevõte rakendama mitmeid teisigi ressursse oskused, teadmus, võimekus, tootmis- ja finantsressursid, teadmised turgudest (k.a. toote välimus) jne. Kui neid toetavaid tegevusi ja ressursse napib, võib edukas ja hea leiutis jäädagi vaid leiutiseks. 2
tulla, pole harjunud ärialase konkurentsiga, ülikoolid ei soovi riske võtta ja on aeglased otsuste langetajad ja pole ka volatiivsed, pigem ollakse huvitatud teadusajakirjades publitseerimisest. Positiivsed aspektid: majandusarengu kiirendamine, väärtuste loomine, töökohtade loomine, ajendatakse investeerima ülikoolides arendatud tehnoloogiatesse, laiendatakse ülikoolides arendatud tehnoloogiate kommertsialiseerimist, haaratakse kaasa investoreid, toetatakse täiendavaid uuringuid ja üliõpilaste õppetegevusele kaasaaitamine. Naisettevõtlus: Naisettevõtlus on Eesti jaoks suhteliselt uus nähtus, esimesed naisettevõtjad said tekkida alles seoses üleminekuga turumajandusele 1990. aastate algusest. 2011. aastal oli hõivatud naistest ettevõtjaid 5,0% meestest 11,5%. See teeb naiste osakaaluks ettevõtjate seas umbes ühe kolmandiku, mis on võrreldav teiste
leiutised mitmeid tööstuslikke ja teaduslikke valdkondi, muutes patentimise ja kaitse veelgi raskemaks. Kokkuvõtvalt teeb interdistsiplinaarsuse tase nanotehnoloogiast erilise teadusaru, seda eelkõige võrreldes biotehnoloogia või informatsiooni-tehnoloogiga, kus viimaste ainetevaheline seos on äärmiselt väike või puudub üldse. Probleemide valguses tõstatati uurimustöös järgnev hüpotees: kehtiv patendisüsteem aeglustab nanotehnoloogilist innovatsiooni ning kommertsialiseerimist. Siinjuures püstitati uurimustöö koostamisel ka kõrvalhüpotees - nimelt, kas nanotehnoloogiliste leiutiste sobitamine kehtivasse patendiõigusesse on võimatu ning efektiivseks kaitseks ja arenguks tuleks aluseks võtta patendiõiguses kasutatud muu lahendus või luua selleks hoopis erineva raamistik. Töö jaguneb kolme ossa, kus esimeses tuuakse välja nanotehnoloogia mõiste, mida nanotehnoloogia üldse endast kujutab. Siinjuures käsitletakse ka patenteerimist nii Euroopas
annaabi.ee 
