Keskaeg: TUNNIPALVUS - lihtne, tavaliselt ilma eriliste rituaalideta palvus, peetakse 8 korda pevas kloostrites MISSA - igapevane peamine jumalateenistus, ldehitus keerulisem, seotud paljude rituaalidega. 1) Eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja snaliturdia, mis on seotud phakirja tekstide lugemise ja kommenteerimisega jutluses. 2) Peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. Missas igal peval korduvaid osi nim. ORDINAARIUMIKS (kohustuslikud igal missal), muutuvaid osi PROPRIUMIKS (lisatakse vastavalt kirikukalendri pevale). RETSITEERIMINE - kige lihtsam teksti esitamise viis, palvete ja phalikude esitamine hel noodil lauldes, tavaliselt vaimulik ANTIFOON - ks sagedaseim laulutp, refrniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele, ajajooksul psalmidest eraldunud.
pärinevad Senecalt ja on kirjutatud kreeka mütoloogiast päris süzeedel. Viited kreeka tragöödiatele jätkusid ka keskajal, mil kristlikud autorid tõid neist näiteid, et kirjeldada paganlikku loomust, aga ka algeid sellest, kuidas inimeste mõttelaad liikus kristliku mõtte poole. Keskaja Euroopas tragöödiat ei unustatud, kuid kirik taunis selle ideid ja praktikat. Bütsantsis aga hoiti traditsiooni elus, tegeleti käsikirjade uurimise ja kommenteerimisega. Tragöödia taassünd Läänes algas Itaalias. Renessanss tõstis uuesti au sisse antiikaja kirjanikud. Dante suureks eeskujuks said Vergilius, Ovidius, Lucanus jt. rooma poeedid. Itaalias linnades hakati sel perioodil õpetama kreeka keelt, tutvustama kreeka kirjandust. Antiiktragöödia mõju järgnevate sajandite Euroopa kultuurile on suur. Selles eristub kaks külge: esiteks, tragöödiate endi taaselustamine (lavastamine, tõlked) ja teiseks, kaudne mõju
Mis saab olla veel tähtsam ja vastuvõetavam kui tees selle kohta, et seadus peab olema arusaadav selle adressaatidele laias tähenduses? Ja veel ei maksaks karta, et seadust kommenteerides kantakse õiguse ja tegelikkuse üle sisuline otsustamine ja vahendamine seadusest õiguse konkretiseerimisele ning nii pole legaalsus enam seotud mitte niivõrd õigusaktidega, vaid juriidilise metoodikaga. Kui arvatagi, et seaduste kommenteerimisega kaotab seadusandja ,,tüki temale kuuluvat maad", siis selle kaotatu saab ta endale ju tagasi võita, pidades õigustloovate aktide produtseerimisel teraselt silmas õiguspraktikat ka seaduste kommentaare. Nii pole vaja hirmu tunda ei Riigikogul, Vabariigi Presidendil ega rahval. Põhiseaduse kommentaarid ei sea ei formaalseid ega sisulisi takistusi selle formaalseks muutmiseks. Ületada tuleks aga arusaam, nagu oleks juriidiline hermeneutika võimeline
väljamõeldud kontekstis. Sageli keskenduti ühele võtmeteemale, näiteks õiglus, võim, seadus või tava. Hoolimata sellest, et tragöödiate teemad olid pärit müütilisest ajaloost, peegeldasid nad linnale ja kaasajale olulisi probleeme. 49. Kas ja kuidas saaks tragöödiat seostada klassikalise Ateena demokraatiaga? Tragöödia võis olla kui avalik foorum, kus arutati ühiskondlikke probleeme. Koor, kes oli lavastuse sisemine publik, ei piirdunud sageli vaid kommenteerimisega, vaid avaldas ka oma arvamust. Tragöödiad käsitlesid ühiskondlikke probleeme väljamõeldud fiktiivses kontekstis. Sageli keskenduti ühele võtmeteemale nagu õiglus, võim, seadus või tava. Publiku seas olid peamiselt vabad kodanikud, kel oli vaba aega neil teemadel mõtisklemiseks. 50. Miks kohtab kreeka tragöödiate seas vähe ajaloolise temaatikaga näidendeid? Mitu sellist teost on säilinud?
raske mõista, kuna arendamine Olulised sündmused on välja Võib olla lisatud põhisündmust toodud loogilises ja sobivas ebaolulisi detaile või puudutavat infot on järgnevuses. Eristuvad on rõhutatud ära jäetud. Tegemist olulised ja ebaolulised vähemolulisi on valdavalt piltide detailid (väheolulisi detaile tegevusi/detaile. kommenteerimisega ei ole rõhutatud). Jutustused Sündmused on ja tegevuste ei ole mõttelünki, mis loogiliselt nimetamisega. takistaksid kuulajal jutustuse järjestatatud, kuid Lisatud on üleliigset, Tekstiloomeoskuse õpetamine 59 mõistmist. teemaarendus on teemasse
annaabi.ee 
