anonüümselt, peale mida saavad vaid registreerunud kasutajad enda nime alt kommentaare postitada. Tänu sellele muutus kommentaarium märksa tsiviliseeritumaks. Anonüümsuse kaotamine oli Postimehe jaoks ka majanduslikult hea otsus, sest kommentaaride modereerimise pealt hoitakse nüüd hulga raha kokku. Loomulikult ei piisa vaid anonüümsuse kaotamisest, et inimesed lõpetaksid käitumise õelalt ja egotsentriliselt, elades oma päeva pingeid välja kommentaariumites sõimeldes ja ähvardades. Kuid kui sõnade taga on ka inimese nimi, käitutakse siiski ettevaatlikumalt. Seega võib anonüümsuse kaotamine muuta internetikeskkonnad mõnevõrra positiivsemateks paikadeks, kus ei peaks tundma, et iga nurga peal üritab keegi oma vihast pakatavaid ideoloogiad levitada, vaid näha rohkem, mida mõistlikud lugejad maailmas toimuvast arvavad.
Esimene neist on informatsiooni üleküllus, sest erinevat teavet tervest maailmast saabub iga päev ning inimesed puutuvad sellega kokku nii tänaval, tööl kui ka meedia kaudu. Sellest omakorda on tingitud uudiste, arvamuste ja kirjelduste pinnapealsus, mis tekitab inimestes segadust ning probleeme. Üks peamisi infoajastu tunnuseid on ka piiramatu sõnavabadus, mida on autori arvates inimestel liiga palju. Sõnavabaduse all mõtleb autor seda, mis toimub interneti anonüümsetes kommentaariumites. Nõustun autori arvamusega, sest infoajastuga kaasnevad paratamatult nii informatsiooni üleküllus kui ka sõnavabadus. Elaksime teistsuguses ühiskonnas, kaasneksid sellega ka teised tunnused. 3) Millistele sõnavabadusega seotud eetilistele probleemidele autor osundab? Sõnavabadusega on seotud mitmed probleemid. Esiteks toob autor välja läbi mõtlemata arvamuste avaldamise, mis on vastutustundetu. Näiteks viitab ta poliitilistele figuuridele, kelle
nahavärv,orjentatsioon,sugu,päritolu jne. Kõik ütlevad seda mida nad heaks arvavad ja õigeks peavad. Näiteks pagulaste teemal on palju sõna võetud,neid solvatud,halvustatud jne,kas sellepärast ei peaks karistada saama? Samamoodi ka omasoo iharad ja see,et mehed on hakanud üha rohkem meiki kandma. Internetis ripub ülevad tuhandeid videosi kus ropendatakse,sõimatakse neid kes on teistsugused ja ei tunta piiri mitte millegil. See on päris julm mis eriti interneti kommentaariumites ja postituses üleval ripub. Miks need inimesed karistada ei peaks saama? See on ju seaduses,et kedagi ei tohi diskrimineerida. Kust jookseb see piir sellevahel mida tohib öelda ja mida mitte? Minu arvates, ei ole see seadus piisavalt ära põhjendatud,et kust see piir jookseb. Muidugi igal inimesel on õigus oma arvamust avaldda, aga arvamus ei tohi minna liiale ja kurjaks. Minu arvates peaksid inimesed üle üldse igal pool tegelema omi asjadega ja vähem
Minu arvates oli. Kui inimestel on üksteisele midagi öelda, tuleks leida selleks sobivam koht kui sotsiaalmeedia. Avaliku tähelepanu all olev inimene, peaks enda sõnade taha ning nende mõjule suutma rohkem mõelda. Milliseid üldisemaid ühiskondlikke probleeme / valukohti see juhtum esile tõi? Meie vs vähemused; Musta pesu pesemine ja oma arvamuse avaldamine avalikult (Eestis probleemne eriti kommentaariumites ) ; näitas nii Eesti kodanikele kui välismaale meie valitsuskoalitsiooni nõrkust.
seetõttu, et kahjustatud katus tuleb võimalikult kiiresti paranda, või et tunnistaja kavatseb lähemal ajal välja rännata. Eeltõendamismenetlust reguleerib TsMS 26. peatükk. Seega olukorras, kus tõendite saamine või esitamine võib osutuda raskeks võib enne hagi esitamist paluda kohtul koguda tõendeid eeltõendamismenetluses. Eeltõendamismenetlust võib kasutada ka asjaolu eelnevaks tuvastamiseks. Näiteks on võimalik sellise menetluse raames tuvastada pseudonüümi all interneti kommentaariumites avaldatud laimava kommentaari esitaja. Eeltõendamismenetlust võib poole taotlusel läbi viia kohtumenetluse ajal või siis mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist st enne hagi esitamist. Eeltõendamismenetluse läbiviimiseks on vaja nimetada taotluses hagi/tulevase hagi asjaolud ja hageja nõue ning hagi ese, samuti tuleb nimetada tulevane vastaspool. Vastaspoolel on õigus olla eeltõendamismenetluses ära kuulatud. Juhul, kui tulevase vastaspoole isik ei ole teada või kui
annaabi.ee 
