Keelekasutus ja solvamine uudisteportaalide kommentaariumides Uurimistöö Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Õigekiri............................................................................................................... 4 Solvamine........................................................................................................... 6 Kokkuvõte.....................................................................
interneti vahendusel. Ka televisioonis ja raadiokanalites on mitmeid saateid, kus antakse kodanikele sõna aruteludeks, oma mõtete, tunnete ja arvamuste väljendamiseks. Oma arvamuste ja mõtete väljendamisel tuleb jälgida, et see ei kahjustaks teiste inimeste au ega väärikust. Lubamatu on avalik laim, mõnitav kõnepruuk, alandamine ja solvamine. Piir oma mõtte väljendamise ja teise isiku moraalse kahjustamise vahel on üsna õhuke. Selle piiri ületamist kohtab eriti sageli kommentaariumides. Oma arvamusi avaldatakse sageli väga kergekäeliselt asjasse süüvimata. Kommenteerijad on sageli väga erineva teadmiste ja kogemuste pagasiga, millest tekivad samuti kergelt lahkhelid. Oluline on ka isikute moraali- ja väärtushinnangud ning kultuuriline taust. Mis tundub ühele täiesti lubatav võib olla teisele kodanikule vastuvõetamatu. Sõnavabadus ei piirdu ainult oma mõtete ja ideede sõnalises väljendamises, vaid siia alla mahub ka kunstiline väljendusviis
sest nagu ütleb ka Hiina vanasõna: see kes ei ole kolm päeva midagi lugenud, selle jutt muutub igavaks. Veel oleneb ka sellest, mis loogika järgi me tavaliselt mõtleme ning milliseid moraali punkte järgime. Füüsilise vabaduse piirideks võib ennekõike lugeda tegevus- ja sõnavabadust. Sõnavabadus ei tähenda inimeste mõnitamist ja halvustamist, solvamist ja laimamist. Kuigi vahel võib selline mulje jääda, eriti veebilehtede kommentaariumides. Sõnavabadus on õigus öelda, aga ka kohustus vastutada. Ja kui vastutada ei osata, siis kaob ka õigus midagi öelda. John Stuart Mill leiab, et mõttevabadus peaks olema täielik, tegevusvabadust aga tuleb piirata sealtmaalt alates, kus tegu kujutab endast kas või potentsiaalset ohtu teistele. Arvesse läheb mitte ainult tegelik, vaid ka võimalik teiste huvide riivamine. Näiteks võib purjus inimene arvata, et ta võib autoga hästi ettevaatlikult baarist koju sõita
tagasihoidlikum (Lehtsaar, T). Sotsiaalmeedia mõjud Sotsiaalmeedia on tänapäeva elu alus ilma selleta ei saa kohe kuidagi. Kujutlege, kui mõnest suurlinnast kaoks internet kas või üheks päevaks. Katastroof! Pooled inimesed, kes on harjunud päevast päeva oma emotsioone, eluolu ja muud säärast sotsiaalmeedia kaudu vahendama, koguneksid tänavatele märatsema. Neil pole enam väljundit ja see, mida nad muidu kommentaariumides kirjutavad, jõuaks nüüd majaseintele. Tulevad e-postkasti näiteks pakkumised, et saadaval on e-raamatud. E-luger, nagu keegi juba moodsa sõna leiutanud. Ja pajatatakse mingist tahvelarvutist. Raamatu lugemine, mitte paberkandjal. Kaotsi läheb võimalus tajuda raamatut enamate meeltega kui paljas silmameel. Meil on neid meeli ju veel neli. Ehk siis, me tajume hoopis rohkemat kui pelgalt rittaseatud sõnu ja saame, arvatavasti, ka rohkemad mälestused. Millest oleks ju kahju loobuda.
annaabi.ee 
