Tihtipeale võib kahelda ka uudise õigsuse. Inimesed peavad ise aru saama, mis kirjutatust on tõde ja vale. Kuigi ajakirjandus peaks tagama objektiivsuse. Ajakirjanikul on vastutus, mida ta meedias kirjutab. Näiteks on olnud olukordi, kui ajakirjanikud on sattunud kohtu alla teiste au rüvatamise eest. Trükistes ei tohiks laimata ja alandada teisi inimesi. Internetikeskkonnas on väga palju võimalusi eneseväljenduseks: erinevad jututoad, suhtlusportaalid, blogid, kommentaariumid. Inimesed võivad välja öelda kõik, mida nad muidu öelda ei julge või ei taha. Inimesed muutuvad õelaks ja ei mõtle, mida nende kurjad sõnad teistele inimestele põhjustada võivad. Nad arvavad, et anonüümselt kirjutades ei pea nad vastutama. Iga õigus annab isikule ka kohustuse. Sõnavabadus annab inimesele õiguse öelda, mida ta mõtleb, kuid kohustuse oma avaldatud mõtetega teistele mitte kurja teha.Tsensuuri võib pidada diktatuuri tunnuseks.
Liiga tihti on uudise kõige magusam osa kommentaarium. Hans H. Luik võrdleb seda väga tabavalt tänavaga, kus ,,peab tihti rääkimise asemel karjuma, sest kogu ümbruskond on lärmakas." Tegelikult peab kommentaariumite lugemiseks üsna hea orienteerumisoskus olema, sest sealt võib tõesti väga arukaid ütlemisi leida, kui oskad neid muu lärmi seest üles leida. Kahjuks on kommentaariumid ajakirjandust liiga palju mõjutama hakanud. Kõige paremini kirjeldab seda Tiit Hennoste oma arvamusloos ,,ajakirjandus on kommi nuruv koer", kus ta ütleb, et ,,kommimisväärtusi järgiv ajakirjandus pakub seda, mida kommija tahab". Ka minu silmi riivavad just need lood, kus kutsutakse inimesi üles kommenteerima, kes kandis sellel üritusel selle kleidi paremini välja ja kuidas meeldib sulle tema uus video? Siinkohal
pääseda, kuid tegelikult see päris nii ei ole. ÜRO statistika järgi on vaid 2,4% kogu maailma elanikkonnast pidev ligipääs Internetile. See väike protsent kõlab uskumatuna, kuna näiteks juba peaaegu igal Eesti riigi kodanikul kasutab terve tutvusringkond Internetti kas lihtsalt värskete uudiste lugemiseks, uute tutvuste soetamiseks või igakuiste maksude maksmiseks. Internetikeskkonnas on väga palju võimalusi eneseväljenduseks: erinevad jututoad, suhtlusportaalid, blogid, kommentaariumid jne. Internetti võiks nimetada isegi sõnavabaduse paradiisiks. Inimesed võivad välja öelda kõik, mida nad muidu öelda ei julge või ei taha. Juhuslius Delfi-portaalis korraldatud küsitluses selgus, et 67% vastanutest kahetseb Internetis öeldut. See tähendab, et üle poole kõikidest kasutajatest ei arvesta, et Internetis öeldu võrdub tegelikult reaalses elus öelduga. Interneti sõnavabadus võib olla ka positiivne. Seal saavad võimaluse avaldada oma arvamust ka
teooriat vastavalt täiendama. Meediaeetika tegeleb ajakirjanduse eesmärkide ja väärtustega (nt tõese teabe edastamine, sõltumatus, vastutus jms), hõlmates lisaks teoreetilisele arutelule ka praktilisi probleeme ajakirjanike ja meediakanalite töös. Meediaeetika uurimisaine on uudised, arvamuslood ja saated traditsioonilistes kanalites nagu ajalehed, ajakirjad, televisioon ja raadio. Lisaks käsitletakse ka tänapäevaseid interaktiivseid vorme nagu kommentaariumid ja võrgupäevikud, mis seob meediaeetika tihedalt arvuti- ja informatsioonieetikaga. Meediaeetika on oluline selleks, et mõista paremini ajakirjanduse eetilisi funktsioone ja põhimõtteid, luua ja uuendada ajakirjanike eetikastandardeid ning edendada eetilist toimimist ja avalikku arutelu. Meedia eesmärke pühitseb avalik huvi tõese informatsiooni järele. Avalikkuse väärtused ja ideaalid määravad ajakirjandusele omistatavad rollid: rahvavalgustaja, tõepaljastaja,
Lisaks toon ära sotsiaalmeedia definitsiooni, kuna see on e-turunduse üks viimasel ajal kiiremini kasvavaid valdkondi. ―Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni liidrikohta hoidnud pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009) 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid Maailma ligi 6.8 miljardist elanikust kasutas 2009.aasta seisuga internetti 1,8 miljardit inimest ehk 26.6% (World…). Eestis kasutab internetti 70% elanikkonnast (15-74aastased), kellest 61% on kasutanud internetti viimase seitsme päeva jooksul
annaabi.ee 
