võimaluse avaldada artikli all kommentaarides oma arvamust ning osaleda avatud diskussioonides. Sellega kaasneb aga vastutus oma väljaöeldu ja seisukohtade eest. Kuid kui kommenteerimine toimub anonüümsuse kaitsva katte all, juhtub tihtipeale, et inimesed unustavad igapäevased viisakusreeglid ja hea tava piirid ning julgevad öelda pea kõike, mida sülg suhu toob. Iga vähegi vastuolulise ning huviküllase artikli alt võib leida suure kommentaariumi, milles on arvamusi kõiksuguste vaatenurkade alt. On inimesi, kellel on viisakalt väljendatud ja põhjendatud seisukohad, mis ei solva kedagi. Selliseid kommentaare on huvitav lugeda ning võimalus ka jälgida kultuurseid arutelusid. Kuid ei ole ka ebatavaline kohata taolises kohas roppusi pungil täis seosetuid ja ähvardavaid vihakõnesid, mis õhutavad rassismi, ksenofoobiat, homofoobiat või muud tigedat ja sallimatut. Enamasti on just sellised
Nähtamatu ning väljaspool sotsiaalse kontrolli mehhanisme. Ajakirjanduse dialoogistumine: lugejate kommentaarid. 6. Interneti mõju isiksuse muutumisele. Ananüümsus kui mask. Nimepuudumise tagajärjed. Puuduvad hierarhiad, kes on vanem, tähtsam, nõrgem jne, mille järgi me oma käitumist suuname vastavalt ühiskonna normidele. Puuduvad võimu välised atribuudid, staatusesümbolid. Mis juhtub kommentariumis? Kommentaariumi radikaliseerimine. Uuringud: radikaaliseerunudkommentaarium mõjutab negatiivselt brändi, mille all see toimub ja vähendab sisu usaldusväärtust. Võimalused kommentaariumi kontrollida: viitega ülespanek ja kustutamine, modereerimine jooksvalt, autori või täiskasvanu viibimine kommentaariumis ja bännimine.
On jäänud mulje, et kuigi muu sõnavara on piiratud, ei kehti see labasusväljendite kohta. Kui argumendid on otsa saanud, kasutavad enda meelest targad kommenteerijad "intelligentseid " väljendeid nagu "võta ära rohud" ja "pane aeg kinni hulluarsti juures" jne, ise pihku itsitades: "nüüd panin talle ära!" Ei märkagi, et see võib mõjuda bumerangina. Sellised rumalused, mis jätavad halva mulje, vääriksid moderaatori poolt kustutamist. Seda aga tihti ei tehta, mis muudab kommentaariumi peldikuseinaks. Seevastu kustutatakse aga keelelisest kõrge tasemega poliitilise sisuga kommentaare. Ilmekaks näiteks on Eesti Päevalehe laupäevaste Andrus Kivirähki juhtkirjade truu saatja Roosa Udu, kellest on varem juttu olnud (VES 30.08.). Tema laiahaardelise ajaloolise ja kultuurilise tausta seiklustega Venemaa võimukoridorides Leninist Putinini irooniaga vürtsitatud oleviku kirjeldus Savisaare erilise sõbrannana käib paljudele üle mõistuse
Pealegi pole buss kummist. On palju vahepealseid seisukohti ja sentimente, ma ei saa neist ühineda ühegagi, kuid teatud määral mõistan neid kõiki ja ei taha siin kedagi hukka mõista. Pagulasi Eestis veel peaaegu polegi, aga pahandust juba kui palju. Eesti rahvus või koguni valge rass olevat ohus. Tungivad sisse hordid, kes ei tunne meie kultuuri, põletavad meie maju ja viskavad viinapudeleid aknast sisse. Lugedes nii mõndagi Eesti kommentaariumi, võib jääda mulje, et kirjutajad on jäänud rasside-eelsele koopainimese tasemele (muide, valitseva teooria seisukohalt tulid need inimesed Aafrikast). Mis puudutab aga võrdõiguslasi ja muid humaniste, siis hoolimata nende subjektiivsetest hoiakutest on nende vaatenurk samuti inimvaenulik. Millised plaanid on uute sisserändajatega? Selge, et nad tuleb integreerida ühiskonda, neile õpetada eesti keelt ning hajutada laiali, et vältida getostumist
himõtteliselt kui ka praktiliselt võimatu. Evolutsioonilist süstemaatikat pole reaalselt arendatud seetõttu, et sellel puuduvad oma meetodid. Üksikud katsed mingeid algoritme luua pole viinud praktiliselt rakendatavate tlemusteni. Nii piirdubki evolutsiooni- line süstemaatika siiani teoreetiliste arutlustega, praktikas aga kas fe- neetilise süsteemi juurde narratiivse (jutustava) ebakonkreetse evolutsioo- niteemalise kommentaariumi lisamisega, või (sagedamini) parafüleetiliste rühmade loomisega. Viimane toimub fülogeneetilise süsteemi "parandamise" teel, eristades autapomorfsete tunnuste poolest teistest erinevaid takso- neid. Kui joonistaksime sellise eristamise tulemuse "kladistika graafiliste vahenditega", võiksime näha näiteks klaadi (endist monofüleetilist pere- konda), mille üheks terminaalseks taksoniks (harutipuks, niisiis eeldata- vasti liigiks) on teine perekond või isegi sugukond.
annaabi.ee 
