,,Hüpnoos ja sugestioon" Artur Kronfeld Raamatuarvustus Liisi Lehtsaar 11R Sissejuhatus Tuleneb kreeka keelsest sõnast hypnos uni Teadaolevalt esimest korda kasutas inglise arst Braid 1843. aastal oma töös Inimene lamab silmad suletud Tahtlikud iseliigutused puuduvad Sarnaneb uneseisundile Sugestioonsisendus Psühholoogiline seletus Sugestioonhüpnoosi teket ja kõiki ta ilminguid valitsev põhimõte Sugereeritu isiksuse väljalülitamine oma tegevusmotiivide määramisest Tundetoonituste sügavkihtide taaselustamine raportiga, mis leiab aset sugereerija ja sugereeritu vahelmääratakse sugestiooni tugevus ja toime Hüpnoosärkvelteadvuse väljalülitamine reastikku järgnevate sugestioonide abil Hüpnoosi ilmingud 1)Hüpnootiline seisund, raport Võidakse ellu kutsuda kehalisi ja vaimseid nähtusiinimese käsk, nõue Hingeline seos hüpnotiseeritu ja hüpnotiseerija vahelraport Kui raport lakkab olemast, siis siirdub ka hüpnoos...
Juku arvab: sepatöö, see ehk oleks sobivam muudkui vasaraga löö, tõmba lõõtsa kohinal. Aga kardab sädemeid, põletavaid, tuliseid. Möldriamet poleks paha: veski vurinaga käib, võta muudkui vastu raha -- elu õige hõlpus näib. Aga jahutolmuga oleks raske harjuda. Võiks ehk olla meremees; juhiks laeva üle vee, kauneid maid ja linnu ees, lõbus elu oleks see. Aga tormi kardab ta -- laev võib selles hukkuda. Juku otsib ametit. Tahaks saada näitlejaks, tantsiks või teeks kometit, laulaks, mängiks, veiderdaks. Aga teab, et näitleja peab ka mängu õppima. Arvab: korstnapühkijal pole muret vähemalt -- kõnnib kõrgel taeva all, päike paistab lähedalt. Aga töö on hirmus must, see ei sobiks talle just. Juku mõtleb seda-teist, tuhat tööd on valida, kuid ei sobi ükski neist, kõigil vigu leiab ta. Ohkab, kurdab, murrab pääd, milleski ei leia hääd. Nõnda Jukust kasvab mees, tööd ei tunne ainustki --
saab õnnetult surma, Kybele nutab teda taga ning palub et Jupiter ta ellu ärataks, Jupiter seda ei tee, siis Kybelepalub et Attise laip ei kõduneks, pani Attise läbipaistvasse kirstu. Kultus oli selline et naised nutsid Attist taga. Attis oli pärimuse järgi hulluks läinud, end kastreerinud ning verest tühjaks jooksnud. Attise preestrid olid ka end kohitsenud, riietasid end naiste riietesse, rändasid ringi laulsid jne. Roomlased vaatasid neid nagu kometit, nad äratasid palju tähelepanu. See kultus aga tekitas probleeme, kuna Rooma kodanikel oli keelatud end vigastada, paraku aga hakati seda seadust rikkuma ning liituma selle kultusega. Tekkis müsteeriumiusund mille sisust teatakse suht vähe, ilmselt aga keskseks ideeks oli see, et nagu Attis oli kõdunemata, siis ka tema järgijad lootsid saavutada surematust. Selleaegne hauataguse elu usk põhines allilmas vegeteerimisel ning sellele eelistatigi sellist Attise taolist surematust.
Agnese silmist paistis meeletu ahastus. «Nad tahavad sind tappa?» karjatas ta valusalt. «Sest pole viga, aga mis siis tuleb?» hü udis Gabriel meelt heites. Kõad käblad haarasid uuesti ta kraest ja käivarrest kinni. Nagu vihane lõkoer kargas Gabriel ües, raputas kinnivõjad enesest eemale, kiskus mõ oga kepi seest väja ja hü udis väkuvau silmil: «Elusalt ei seo mind keegi. Minu veri tulgu sinu peale, Ivo Schenkenberg!» «Ara mägi kometit!» üles Ivo kümalt. «Sinu verd ei. himusta keegi, aga sa oled kahtlane inimene, kelle üe peab valvama. Sa jä ad vangi, kuni Tallinna jõame.» «Ja siis?» «Siis vaatab kohus jäele, kas sul Kuimetsa langemises sü ud on. Leiab kohus sind ilmsü uta olevat, siis võd rahuga oma isa otsima minna.» «Kuulge mind!» hü udis Agnes äisti. Ta oli asemel istukile tõsnud, ta silmad põesid, kävatanud palgeile ilmus kerge puna; ta oli ülemata 339 ilus oma süavas hingeärituses
«Oi, oi!» pomises ta lõpuks. «Asi on tõepoolest tõsine.» «Tõesti?» hüüdis kuningas rahutult. «Puisus creber, anhelans, crepitans, irregularis,»1 jätkas arst. «Paastu jumala nimel!» «See võib inimese kolme päevaga hauda viia.» «Püha Neitsi!» hüüdis kuningas. «Mis rohtu siis, vader Jacques, võtta?» «Pean järele mõtlema, majesteet.» Ta laskis Louis XI-1 keelt näidata, vangutas pead, virildas nägu ja ütles siis seda kometit mängides ootamatult: «Ah, majesteet, pean teile ütlema, teil on parajasti üks kroonumaksude nõudja koht vaba ja mul on üks vennapoeg.» «Annan selle koha su vennapojale, vader Jacques, vabasta ainult mind tulistest valudest rinnas.» Pulss on sagedane, vahedega, nõrk, korratu (lad. k.). 436 «Kui majesteet nii heldemeelne on,» jätkas arst, «siis ei lükka ta mu palvet tagasi mind veidikese aidata mu maja ehitamisel Saint-Andre-des-Arcs'i tänavas.» «Hm!» tegi kuningas.
«Toreduseks. Sa ei tea ka midagi!» «Ma ei tahagi teada sihukesi lollusi. Kuidas Inglismaal teenijaid koheldakse? Kas paremini kui meil neegreid?» «Ei! Teenija pole seal mitte kui midagi. Neid kõheldakse halvemini kui koeri.» «Kas neile ei anta puhkust nagu meil: jõuluks ja uueks aastaks ja neljandaks juuliks1?» «Oh, kuula nüüd! Kõhe on näha, et sa pole iial Inglismaal olnud. Oi, Joanna, neil pole ühtki puhkepäeva kogu aastas. Iial ei käi nad tsirkuses ega teatris ega neegri-kometit vaatamas ega kuskil.» «Ega kirikus?» «Ega kirikus.» «Aga sa ju käid alati kirikus?» Noh, jälle olin sees. Olin unustanud, et olin vanamehe teener. Aga järgmisel silmapilgul pistsin seletama, missugune vahe oli kammerteenri ja tavalise teenija vahel, et kammerteener pidi minema kirikusse, kas ta tahtis või ei, ja istuma pererahvaga koos: niisugune oli seadus. Aga mu seletus polnud suurem asi, ja kui ma lõpetasin, siis nägin, et lõhkine mokk polnud rahuldatud. Ta ütles:
annaabi.ee 
