7. Mis on aasta parallaks? - nurk a, mille alt päike paistaks Maa orbiidile, keskmine raadius - See on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha(tavaliselt tähe) parallak, mille baasil on Maa orbiidi pikem pooltelg. Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast 8. Mis on Kuiperi vöö? - See on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi. 9. Mis on valgusaasta? - See on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. =9,4605x1012km 10. Millise kuufaasi ajal toimub kuuvarjutus? - Kuu loomise ajal. (noorkuu) 11. Kirjeldage päikesevarjutust - Kuu katab oma liikumisel Päikese, siis näeme Päikesevarjutust. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike näha musta kettana, mille ümber särab punane kroon. 12. Loetlege ja iseloomustage hiidplaneete.
Oorti pilve. Oorti pilv Astronoomide hinnangu järgi moodustab umbes 10 triljonit komeeti Oorti pilve, tohutu sfäärilise pilve, mis ümbritseb meie Päikesesüsteemi. Pilv on uskumatult suur, läbimõõduga ligi 7,6 miljon miljonit kilomeetrit. Iga komeet tiirleb omaenda orbiidil ümber Päikese. Kuiperi vöö Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi. Hale-Bopp · Avastati 23. juulil 1995, avastajateks olid amatöörastronoomid Alan Hale ja Thomas Bopp · Väikseim kaugus Maast 1,315 aü 22. märtsil 1997 (1 astronoomiline ühik = 150 miljonit km) · Väikseim kaugus Päikesest 0,914 aü 1. aprillil 1997 kell 03:14 UT (06:14 Eesti aja järgi) · Avastamise hetkel oli komeet Päikesest 7,16 aü ja Maast 6,20 aü kaugusel · Orbiidi periood umbes 3000 aastat
satellite'i, nende hulgas Phoebe-t, Himalia-t ja Sycorax-i- vastavalt Saturni, Jupiteri ja Uraani suurimad irregular satellites. Praegu arvatakse, et sellised kuud tiirlesid iseseisvalt ümber Päikese, enne kui nende praegune primary nad püüdis. Teine teooria on, et Päikesesüsteemis on paljud neist püütud Kuiperi vööst.[7] Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.[17] See teooria pole aga enam toetust saanud uute uurimiste ja avastuste tõttu. Retrograde orbits on palju levinumad (83% kõikidest kuudest) kui prograde orbits.[7] Kõik sinised jooned tähistavad Saturni irregular satellites orbiite, keskel on punasega regular satellite Titan[7] 5 MINOR PLANET MOON
punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr KVASAR-Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR-Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruuijaotus, Universiumi suuremastaabiline struktuur. KUIPERI VÖÖ -on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisiga taevakehi. AASTA PARALLAKS-nurk, mille all tähelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi kesmine raadius. TÄHTSAMAD KÜSIMUSED Millised nähtused viitavad maa kerakujulisusele? *Tähistaeva katkematus, liikumine *Päikese, Kuu ja planeetide liikumine ehk siis taevakehade liikumine Milleks on tähtkujusid vaja? Tähtkujusid on vaja, et hõlpsalt saaks jälgida Kuu ja Planeetide liikumist. Millisteks komponentideks jagatakse maa liikumine?
galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr KVASAR - Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR - Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruumijaotus, Universumi suurema staabiline struktuur. KUIPERI VÖÖ - on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi. AASTA PARALLAKS - nurk, mille all tähelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi keskmine raadius. MUST AUK - füüsikas, astronoomias ülisuure gravitatsioonipotentsiaaliga ülikompaktne taevakeha, mida ümbritsevast pinnast ükski osake välja ei pääse. 9. Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust? Mandrite triiv maavärinad vulkaanipursked 10. Milline on Maa atmosfäär?
annaabi.ee 
