Igal aastal 356 päeva jooksul teeb Maa päikese ümber ühe tiiru. Päikese perekonnas on veel teisi liikmeid, suuremaid neist nimetatakse planeetideks. Ka Maa on üks neist. Kõik planeedid kes on päikese perekonnas tiirlevad ümber päikese. Päikese suures perekonnas ehk Päikesesüsteemis käib palju külalisi. Kõige rohkem käib seal komeete ehk teistmoodi nimetades sabatähti. Kui komeet peaks Päikesele liiga lähedale sattuma muutub see auruks, ja aurust oma korda tekib komeedile saba. 1 Päike Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (mis on sama hea, kui 109 korda Maa läbimõõtu) Millest Päike küll koosneb ? Päike koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Kuidas Päike võib inimesi kahjustada ? Päike ise otseselt ei saa inimesi, ega Maad kahjustada, kuid kui sa ise vaatad Päikest siis sellest võib pimedaks jääda. Nii juhtus Joshep
Neil on palju kaaslasi; Kõigil on rõngad ümber; Neil on suur mass, suured mõõtmed ja väike tihedus. 11.Päike annab Maale: 1) Valgust 2) Öö ja päeva vaheldumise 3) Ilmastiku muutused 4) Magnettormid 5) Fotosüntees päikese mõjul 12. Asteroidid e. Väike planeedid asuvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ja neil ei ole kindlat orbiiti. Komeedid on tahked kehad millel on tuum millest eralduvad gaasid ja tahked oskesed ning mis Päikese mõjul keitavad komeedile saba. Meteoor-tahke tükk, mis satb Maa atmosfääri ja põleb seal täielikult. Meteooriidid-tahked kehad, mis atmosfääri sattudes ei põle täielikult ja kangevad Maale, tekitades kraatreid. 13.Maa on geoid, mis tiirleb ümber päikese ja pöörleb ümber oma telje. Maast 71% on kaetud veega. Maal on 6 mannert ja 6 maailmajagu.
liikudes; sel hetkel oli ta Päikesest 1.11 aü kaugusel Halley komeet · Tiirlemisperiood on 76 aastat. · Jõudis 9. veebruaril 1986. aastal Päikese juurde ja alustas tagasiteed kaugele kosmosesse , kust naaseb aastal 2062. · Osutus üheks tumedamaiks taevakehaks Päikesesüsteemis tema albeedo on 0,04, st. ta on mustem kui süsi · Esimene kindel ülestähendus Halley komeedist(240. a eKr) on pärit Hiinast. · Komeedile andis nime Edmond Halley 1682. aastal. (Halley komeedi tuum, pildistatud kosmosesondilt Giotto). Tänan kuulamast!
Helendavate sabade jälgimine radarsüsteemiga on näidanud, et neist enamikul on komeediorbiidid. See tähendab, et suur osa meie atmosfääri sattuvast tolmust on komeedilise päritoluga. Usutakse, et ka maal on komeedilist materjali. Vettsisaldavad mikrometeoriidid võivad pärineda meteoriidelt. Kahjuks ei ole meil tükki sabatähe tuumast, mis annaks meile vajaliku infot äärealade planeetide koostisest. Et seda teha tuleb saata kosmoseaparaat komeedile. Koostöös NASA-ga on kosmoseagentuuril plaanis saata Rosetta automaatjaam ühele lühiperioodilisele komeedile ja sealt selle puursüdamik Maale tuua. Komeetide olemusest selguse saamine ei too aga olulisi tulemusi nende tekkest. Vähemalt meie eluajal ei ole meteoriidid Maale jõudnud. Kokkuvõtte 12 Meteoriidid, komeedid ning asteroidid väga huvitavad taevakehad ning
rühma? Millised on selle rühma tunnused? Hiidplaneetide e Jupiteri rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt suured, väikese tihedusega (e hõredad), gaasilised, madalama pinna temperatuuriga, neil on palju kaaslasi ja rõngaste süsteem. 5.Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Pluuto on piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes on tugevasti kaldu tema orbit ja on seetõttu sarnane pigem komeedile. Ühtlasi on ta ka palju väiksem ja tema lähedusest on avastatud terve hulk sama tüüpi (ehki mõnevõra väiksemaid) objekte, mis pole tavaplaneedile kohane. 6.Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. 7.Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri ja Veenust? Neid näeb taevas vaid õhtul ja hommikul sest on siseplaneedid (planeedid kuni Marsini), asuvad päikesele lähemal kui Maa, vaja on
5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? V: Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Koostis sarnaneb komeedile- jäätükk. Kaksikplaneet- suhteliselt suur ja lähedal olev kaaslane Haaron. Tiirlevad ümber ühise masskeskme. 6. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? V: Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas
- mida lähemal on planeet päikesele, seda suurem on tema kiirus - komeetide orbiidid on väga ekstsentrilised (on teada mõnikümmend perioodilist - planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide suurte komeeti, mida on korduvalt vaadeldud näit. Halley komeet) pooltelgede kuubid: T12/T22 = a13/a23 , - Päikesele lähenedes tekib gaaside aurustumise tõttu komeedile saba, mis on - see seadus võimaldab leida planeetide kaugused päikesest ühikutes aü suunatud Päikesest eemale - Newton tuletas lähtudes grav. seadusest valemi täpse kuju (vana õp. 34) - meteoorid väiksem ringilendav praht, mis Maa atmosfääri sattudes ära põleb - see võimaldab määrata ka taevakehade massi ( nn. "langevad tähed" )
On suhteliselt heledad objektid. 4.2. Komeedid Komeedid on väikesed Päikesesüsteemi kehad, mis koosnevad jää, kivi ja tolmu segust. Arvatakse, et nad moodustusid Päikesesüsteemi kaugemates äärealades, samal ajal kui seespool tekkisid planeedid. Komeedi tahke osa on tuntud tuumana. Aeg-ajat Päikese lähedusse sattudes muutub see tahkest olekust otse gaasiliseks, tekitades tuuma ümber tohutu pilve, mida nimetatakse komeedi peaks. Saba ei teki muideks mitte igale komeedile. Sabad on kaheosalised: gaasist saba ning tolmust saba, mille tekitavad vastavalt gaasi molekulid ning tolmuosakeste puntrad, kui nad päikesekiirgusest soojendatuna komeedist eralduvad. Kuna sabasid tõukab eemale päikesetuul, siis on nad alati suunatud Päikesest eemale. Seega, kui komeet on teel Päikesest eemale, liigub ta saba ees. Üsna mitmeid teadlasi üsub, et vesi toodi Maale algselt komeedi kujul. Seda on ka uuritud
annaabi.ee 
