Gkj - normatiivsed alalised koormused; Qk1 - domineeriva muutuva koormuse normisuurus; Qki - muude muutuvate koormuste normisuurused; Ad - arvutuslik avariikoormus ; Gj - j-nda alaliskoormuse osavarutegur ; GAj - j-nda alaliskoormuse osavarutegur avariiolukorras ; Qi - i-nda muutuva koormuse osavarutegur ; 0 ,1 ,2 - kombinatsioonitegurid (antud tabelis 4). (4) Avariiolukorra koormuskombinatsioonid sisaldavad kas ühe võimaliku avariikoormuse A (näiteks tulekahju vi kokkupõrge) või viitavad avariijärgsele olukorrale (A=0). Tulekahjuolukorras Ad on Projekteerimise alused 30 kaudse koormuse arvutussuurus. Märkus: Paljudel juhtudel, kus tulekahjust tingitud konstruktsiooni pikenemine ei mängi rolli, võetakse tulekahjuolukorra arvutustes Ad = 0.
osavarutegureid koormustulemite normsuurustele. Osavarutegurid (1) Ehitiste kandekonstruktsioonide arvutustes kasutatavad osavarutegurid alaliste-, ajutisteja avariiolukordade jaoks on toodud tabelis. Nende suurused põhinevad kogemustel ja realiseeritud ehitusprojektide kontrollarvutustel. (2) Kui koormusjuhtumi puhul alaline koormus suurendab muutuvate koormuste mõju (st alalise koormuse mõju on konstruktsiooni kandevõime seisukohalt ebasoodne Kombinatsioonitegurid Koormuskombinatsioonide koostamisel kasutatavate kombinatsioonitegurite väärtused 39. Dokumentide vormistamine rahvusvahelised nõuded (ISO), dokumendi ülesehitus
Avariikoormus A - 1,00 Märkused: 1 Arvutades pinnase horisontaalsurvet, rakendatakse osavarutegureid pinnase omadustele ja pinnasele mõjuvatele koormustele. Pinnase arvutussurvet ei tohi määrata pinnase normsurve korrutamise teel osavaruteguriga. Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 17 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kombinatsioonitegurid Koormuskombinatsioonide koostamisel kasutatavate kombinatsioonitegurite väärtused on toodud järgnevas tabelis. Kombinatsioonitegurite suurused Koormuse liik 0 1 2 Kasuskoormused: - klass A (eluruumid jms) 0,7 0,5 0,3 - klass B (bürooruumid jms) 0,7 0,5 0,3
osavarutegurit Q = 1,50 vaadelda vertikaalsena. Sk horisontaalkoormuseks. kasutada ainult siis, kui see 8.4 Jäiga arvutusskeemiga Skeem 8.7 Lae toetumine on suurem kui vastav hoone arvutamine / seinale Momendid seinas osavarutegur N Liidu Välisseinte töötamine vahelae ekstsentrilisusest. normides. vertikaal- ja Arvutusskeem Skeem 8.8 Kombinatsioonitegurid horisontaalkoormustele Sisejõud lagede koormusest Koormuskombinatsioonide Vahelagi moodustab suure välisseinas Lagede koostamisel kasutatavate plaadi (lamiku), mis oma töötamine omas pinnas kombinatsioonitegurite pinnas praktiliselt ei Jäiga skeemiga hoone väärtused on toodud tabelis. deformeeru. Välisseintöötab töötamise kontseptsiooni
Arvutuslike koormuste saamiseks korrutatakse normkoormused osavaru- teguritega γ (EEE-s nimetatud ülekoormusteguriteks). Erinevatel arvutuslikel koormusjuhtumitel tuleb arvestada koormuskombi- natsioonidega (EEE-s koormuste ühtumid) − vt tabel 3 punktis 3.2. Arvutuslike kombinatsiooniväärtuste saamiseks tuleb arvutuslikud koormu- sed korrutada veel kombinatsiooniteguritega Ψ (EEE-s ühtumitegurid) Tabel 6. Osavarutegurid ja kombinatsioonitegurid kandepiirseisundites Töökindluse nivoo Koormus Sümbol 1 2 3 Muutuvkoormused Tuulekoormus γW 1,0 1,2 1,4 ΨW 0,4 0,4 0,4
1) Konsooli läbipaine võib olla kaks korda suurem. Selgitus 1: Läbipainde arvutamisel tuleks taastuva kasutuspiirseisundi korral kasutada tavalist koormuskombinatsiooni, taastumatu kasutuspiirseisundi korral koormuste normkombinatsiooni (vt EVS-EN 1990 jaot. 6.5.3). Selgitus 2: Läbipaine tuleks määrata alati pikitelje ristsuunas. Koormused. Koormusolukorrad. Koormuskombinatsioonid. Kombinatsioonitegurid. vt EVS-EN 1990 ja EVS-EN 1991 (ja aine ,,Projekteerimise alused" loengud) Teras 1 15 3 Ristlõigete klassifikatsioon 3.1 Ristlõikeklasside määramine Ristlõiked jagatakse sõltuvalt nende surutud osade käitumisest nelja ristlõikeklassi (RK) järgmiselt: - klassi 1 kuuluvad sellised ristlõiked, kus võib tekkida plastse arvutusskeemi kasutamiseks