valmivad paneelelamurajoonid. Igas nõukoguliku majandusbürokraatia Väikeste ettevõtete niisuguses uues linnaosas ja töökodade kujunes olemusliku uuendus- vaenulikkuse sulgemine, mida eestlaste protsent madalamaks asendasid kui taha. Ettevõtete toodangu no- mitmesugused eelmises. kombinaadid (olgu menklatuur oli kinnitatud aastate tegu Ühtlasi siis piima töötlemise, teatri või kuulutasid peale ette, ja igasuguse uue mudeli teenindusega), oli mingis osas propagandakana- lid 1980. aastate või toote töösse- võtmine nõudis paratamatu keskel, et peamise ja leidis panuse, aset60-70%
tümoopeeglid täiendavad pidulikult hoone interjööri. Praegusel ajal tegutseb hoones ligi 30-erižanrilist loomingulist kollektiivi. Ka toimuvad seal regulaarselt erinevad üritused ja kontserdid. Hoone on tuntud kui Vene Kultuurikeskus. Nõukogude aegne tüüpehitis Mustamäe kortermajad 1961. aastal alustas tööd Tallinna elamuehituskombinaat, pannes aluse massilisele suurpaneelelamute tootmisele, milles oli osaliselt põhjustanud linnade kiire kasv, tööstuse laiendamine jms. Kombinaadid rajati ka teistesse suurematesse linnadesse. Võrreldes hruštšovkadega toodeti pisut avaramata korteritega elamuid, uudsena mõjus toasuuruste paneelide industriaalne muster fassaadil. Üks kõike rohkem kasutatud esimesi tüüpprojekte oli viiekorruseline üleliiduline elamuseeria 1-464, mida mustamäele aastaid järjest variatsioonideta ehitati. 60ndate aastate
Eesti enda elanikkonnast poleks tööjõuks piisanud. Tööjõudu hakati massiliselt mujalt NSVL sisse tooma. Teine põhjus siia tulemiseks oli asjaolu, et siinne elukvaliteet oli tunduvalt kõrgem. Nende meelest oli see nagu Nõukogude lääs. Tuli ka kolmas suur tööstusharu, millele pöörati suurt tähelepanu ehitusmaterjali tööstus. Kõigile tulijatele oli vaja elamispinda, tekkisid suured majaehitus kombinaadid. Nende eesmärgiks saisuurte paneelmajade püstitamine. Tulijatel oli kergem elamispinda saada kui põliselanikel. Elamispinna saamiseks tuli olla korterijärjekorras. Eraldamine käis töökohtade kaudu. Igas töökohas oli oma ametiühing, kes pidas seda järjekorda. Sellest järjekorras võis olla lausa aastaid. Kõige kergem oli saada ehitusalasel ametis. 1953 Stalin suured repressioonid
hiiekohad, kirikud, kalmistud, kääpad, lahingupaigad jne.) Mõisaaeg (mõisaaegsed hooned (mõisad (karjamõisad, tõllakuurid, pesuköögid, teenijate majad, moonakate majad), mõisad, pargid, talud, alleed, meierei, viinaköök, põldudemustrid) Talude aeg (heinamaad, karjamaad, põllumaad, talude kompseksid, rehielamud, kaevud, aidad, hütid, talveteed, laudad, külad) Nõukogude aeg (põllustruktuurid, tehaseasulad, kolhooside ja sovhooside hooned, tehased, kombinaadid, korterelamud, sillad, alleed jne) Kaasaeg, Postmodernism (kõrghooned, rohealad, üksikelamud jne) Eesti maastike kujunemisest Eesti maastikke on peamiselt kujundanud viimase jääaja liustike pealetung ja hääbumine. Ühes kohas vormus kõrgendik, teisal kujunes org või veekogu, kolmandas kohas murdis mandrijää lahti paekalda ja rändpangas kandus kilomeetreid eemale. Liustikud ja nende sulamisveed kandsid Eesti alale väikeseid kive ja suuri rändrahne. Kui liustikud taandusid ja