peol viibides. Algul võetakse lihtsalt moepärast, aga pärast hakkab see harjumuseks saama, kui ühel hetkel on organism üsna solvunud ja tusane, kui sa juba teist reedet järjest oled pidanud kainet taksojuhti mängima. Perekonna seisukohast tean elavaid näiteid sellest, kuidas on lapsed läinud oma vanemate jälgedes. Millegipärast on perekonnad, kus vähemalt ühel vanemal on kombeks aegajalt( või natukene tihedamini) alkoholi tarvitada, pärandanud selle kombekohase talitluse ka oma lastele. Sama protsess toimib ka vastupidi, vanematel kel pole alkoholiga otsest sinasõprust, pole oma lastele taolist mulikultuurset nähtust ka oma lastele pärandanud. Alati on olemas ka erandeid, kus korralikust perest tulnud laps sattub alkoholi küüsi ja ka vastupidi. Kaldun isiklikult arvama, et probleemile lahendus on pigem perekonnas, kui milleski muus. Vanemad peaksid lapsele selgeks tegema juba 3-4 aastaselt, mis on alkohol ja näitama
Ent, kui ta kohtus Lenskiga (Jevgeni Onegini sõber), kes sai kõrghariduse parimas Saksamaa ülikoolis. Onegin võis vaielda temaga iga asja üle (poliitikast, ajaloost, filosoofiast), nagu võrdne võrdsega. Tatjana 1.Kasvatustingimused: kasvatus Larini perekonnas tütarde kasvatamine keskendus nende abielu ettevalmistamisele, aga Tatjana ei muretsenud nendest probleemidest. Ta ei tegelenud tüdrukute kombekohase harjutustega. 2.Keskkond: Tema lapsepõlv möödus patriarhaalses õhkkonnas koos harjumuste, muinsuse pärimustega. 3.Haridus: Vanemad hoolitsesid tema kasvatuse ja hariduse eest, kuidagi ei häbenenud tema loomuliku arendamist. Lapsepõlvest meeldis Tatjanale venerahvuse loomingu kujud ning pildid vene loodusega. Larina, nagu aadli seisuse esindaja, rääkis halvasti vene keeles, kirjutas kirju prantsuse keeles. Onegeni kasvatustegelikkuse tasandid 1
Mascarille teeb ettepanekut välja jalutama minna. Neiud ei soovi. Seejärel paluvad nad viiuldajatel siia tulla. Mascarille karjub mitme oma teenri nime ning pahandab, et need lurjused teda alati üksi jätavad, kui neid vaja läheb. Mascarillel käis hommikul hertsog isiklikult külas ning kutsus teda endaga maale hirvejahile. KAHETEISTKÜMNES STSEEN Mascarille teatab, et neil on väikene kiirpidu aga varsti on nõus korraldama kõigi auks kombekohase balli. Hakkab seejärel lalisema ning tantsib üksinda. Sõimab pillimehi, et need ei suuda temaga taktis püsida ning mängivad liiga tormakalt jne. Jodelet teeb sama asja ning tema põhjenduseks, et miks pillimehed ei peaks nii kiiresti mängima on, see et ta tõusis just haigevoodist. KOLMETEISTKÜMNES STSEEN La Grange tuleb karjudes sisse, kepp käes. Röögib, et mida nad tevad ning et on neid sulisid juba kolm tudi taga otsinud
Ta oli ara olrtud vaid hetke. Elu laks edasi. Talv mè>è>dus, saabuskevad,ja kui maektiljed hakkasid noore~t rohust haljendama, ajas karjus loomad magedesse - nii nagu alati. Onnistatud olid tema tè>è>d ja paevad, tihtki looma ei saanud temalt metselajad ega haigused, kaTi sigis ja kasvas joudsalt. Siigisel ajas karjus loomad kiilla tagasi ning elas vaikselt oma onnis. Siis iihel paeval oligi Vooras jalle seal. Karjus laks talle vastu, mehed vahetasid kombekohase tervituse "Aastaning laksid onni. on mè>è>das. - Saju maletad,ma lubasin tagasitulla ja ntitid olen ma siin. Aeg on teele asuda." llma pikemata kiirustas V55ras karjust endaga kaasa tulema. Karjusel aga polnud kiiret. Rahulikult tegi ta koldesse role, pani paja tiles ning hakkas teed keetma. Kui tee valmis, pani ta kruusid lauale ning v5ttis "Heaistet. isand, aasta on mè>è>dunud
vestlused printsi juures pidid olema sündsad, viisakad ja jumalale meelepärased) ning kevadiste epideemiatega. Kuningas oma surma lähenedes ei suutnud määrata pojale sobilikku pruuti. Ta oli kimbatuses ja hirmus, et tema poeg saab veel tema eluajal enda kätte liiga suure võimu, kui ta seob ennast Hispaania kuningakojaga. Noorele Henryle tundus abielu üldse kohutavana. Lõpuks, 1509. aasta märtsis haigestus kuningas lootusetult. Ta tegi viimase kombekohase sammu, kuulutas välja üldise armuandmise. Selle aasta 21.aprillil suri Henry VII oma Richmondi lossis ja Henryst sai kuningas, Henry VIII. Seitse nädalat pärast vana kuninga surma, läks uus kuningas laulatusele Greenwichi kirikusse, kus tema pruudiks pidi saama Aragóni Kathrine. Õukond ja loss Henry õukonna ametnikud ja teenrid olid kenasti ära õppinud, mida on võimalik saada
täita." Üksnes heast toidust ei söödud kõhtu täis. [] 19. sajandi ja 20. sajandi esimese poole kohta on tehtud tähelepanekuid, mille põhjal võib öelda, et eestlane on alati kokku hoidnud kõhu arvelt. Ta sõi lihtsat toitu ja hindas palju rohkem näiteks hea riide- või muu tarviliku tarbevara muretsemist. Mäletatakse vanemate õpetust: ,,Seda näeb igaüks, mis sul seljas, seda mitte, mis sul kõhus." See oli üks välise kombekohase korra kohta esitatavais nõudeist. [] Eestlane sõi argi- ja pühapäeval söögikorras alati ühe toidu. Tänapäevases keeles ja arusaamises tuleks öelda, et eestlasel polnud mitmekäigulist lõunat, vaid päevane tugevam toidukord, oli see siis õhtul või lõuna ajal, sisaldas ühe toidu kas äsja valmistatud või soojendatud leeme, roa või pudru. [] Eestlase põline toiduaine eelmistel sajanditel oli teravili ja kõige tähtsam teraviljatoit oli leib