Def Kompleksarvu z = a + ib C korral nim arvu a R selle kompleksarvu reaalosax ja arvu b R nim selle kompleksarvu imaginaarosaks. Kaks kompleksarvu on võrdsed parajasti siis, kui 1) on võrdsed nende reaalosad, 2) on võrdsed nende imaginaarosad. Algebraline kuju on kompleksarvu kujudest kõige levinum. Kuid on ka teisi esitusviise. Kompleksarve nim arvudex, sest nendega saab sooritada aritmeetilisi tehteid: liitmist, lahutamist, korrutamist, jagamist. Komar liitmine ja lahutamine on kõige otstarbekam teha algebralisel kujul. Def. Kompleksarvude z1 = a1 + ib1 ja z2 = a2 + ib2 summaks on komar z1 + z2 = (a1 + a2) + i(b1 + b2). Seega kompleksarvude liitmisel liidetakse reaal- ja imaginaarosad eraldi. Def. komar'de z1 C ja z2 C vahex z1 - z2 on summa z1 + (-z2). Kompleksarvude lahutamisel lahutatakse reaal- ja imaginaarosad eraldi. NB! i2 = -1 => i= RJ-1 . Korruta (a1 + ib1)(a2 + ib2) = a1
Def Kompleksarvu z = a + ib C korral nim arvu a R selle kompleksarvu reaalosax ja arvu b R nim selle kompleksarvu imaginaarosaks. Kaks kompleksarvu on võrdsed parajasti siis, kui 1) on võrdsed nende reaalosad, 2) on võrdsed nende imaginaarosad. Algebraline kuju on kompleksarvu kujudest kõige levinum. Kuid on ka teisi esitusviise. Kompleksarve nim arvudex, sest nendega saab sooritada aritmeetilisi tehteid: liitmist, lahutamist, korrutamist, jagamist. Komar liitmine ja lahutamine on kõige otstarbekam teha algebralisel kujul. Def. Kompleksarvude z1 = a1 + ib1 ja z2 = a2 + ib2 summaks on komar z1 + z2 = (a1 + a2) + i(b1 + b2). Seega kompleksarvude liitmisel liidetakse reaal- ja imaginaarosad eraldi. Def. komar'de z1 C ja z2 C vahex z1 - z2 on summa z1 + (-z2). Kompleksarvude lahutamisel lahutatakse reaal- ja imaginaarosad eraldi. NB! i 2 = -1 => i= RJ-1 . Korruta (a1 + ib1)(a2 + ib2) = a1 a2 + a1 ib2 + ib1 a2 + i2 b1 b2 = a1a2 + ia1b2 + ia2b1
Eesti popkunsti näited: Andres Tolts ,,Poksijad" Leonhard Lapin 1968 a oli hipi-ajastu ja vabameelse noorsooliikumise lõpp. Sel aastal suri ka Dushamp. 5. Kontseptualistlik kunst keele-, protsessi- ja fotopõhised kunstistrateegiad. Rühmitused, koolkonnad. New Yorgi ja Moskva kontseptualistid. Moskva kontseptualism tekkis väljaspool ametlikku kunstisüsteemi nõukogude korra kriitikana Kunstnikke: Andrei Monastõrski, Erik Bulatov, Ilja Kabakov, Ülo Sooster, Komar & Melamid Boris Groys (s. 1947) on kunstikriitik, meediateoreetik ja filosoof- üks olulisemaid nn Ida-Euroopa kunsti spetsialiste Läänes. Ta nimetab Moskva kontseptualismi "romantiliseks kontseptualismiks". Monastõrski ja Kollektivnõje Deistvija tegevus seisneb peamiselt linnast välja sõitmises, ettevalmistatud aktsioonides keset loodust. Näiteks: sõidetakse linnast välja metsa; kõnnitakse hanereas mööda metsa; mingil hetkel kunstnik peatab
- Õppinud matemaatikat ja füüsika - Huvi keele vastu -on teinud skulptuure fotosid ja neoontöid ja performanceid - fookuses mängulisus ja humor 1990. on figureerinud kunstikute poolt koostatud nimekirjas kunstnikuna nr’1 Tööd: Sada korda ela ja sure ja 15 kätepaari MOSKVA KONTSEPTUALISM tekkis nõugokude kora kriitikana välaspool ametlikku kunstisüsteemi põhiliselt 5 kunstniku vahel -ANDREI MONASTÕRSKI -ERIK BULATOV -ILJA KABAKOV -ÜLO SOOSTER -KOMAR JA MELAMIID jt. Tekkis rühmitus – Kollektivnõje Deistvija ( liider ANDREI MONASTRÕSK) Nt 1977 , kui sõideti rongiga Moskvast välja metsa ja jäeti metsa maha loosung Erik Bulatov konseptuaalne maalikunstnik : 1.“Krassikovi tänaval” 2.Õli lõuend – “ Punane Horisont” 3. “ Ohtlik” Kokkuvõtteks : Kontseptuaalne kunst tihti defineerib juba mõnda loodud konseptsiooni, mitte ei naeruväärista aga võtab huumoriga inimeste jaoks liiga tõsiseid asju . Kõik
annaabi.ee 
