Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 10-I. Rooliseade Rooliseade. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise toimub komandosillalt. Vaid teatud spetsialiseeritud laevadel on vööris täiendavad seadmed juhitavuse parandamiseks. Rooliseade koosneb roolist, käsitsi- ja kaugjuhtimise seadmetest ja rooliajamist, mille kooseisu kuulub rooliülekanne ja jõuseadmena roolimasin. Rooliseadme elemendid. Joon. 10.1.1. Veolaeva rooliseade. 1- roolileht, 2- roolilehe ja balleri äärikühendus, 3- balleri laagrid, 4- balleri pea, 5- sektor, 6- roolimasin, 7- rooliratas käsijuhtimiseks, 8-
kõige tagumine veetihe vahesein ahterpiigi vahesein ehk peegelvahesein. Veetihedate vaheseintega eraldatakse masinaruum ja lastiruumid ning lastitsisternid. Veetihedates vaheseintes ei tohi olla avasid ega läbipääse. Kui nendeta ei saa (näiteks masinaruumist väljuva võllitunneli tarvis), siis varustatakse see ava veetiheda uksega, mille konstruktsioon ei nõrgenda vaheseina ja mis on suletav ka kaugjuhtimise teel üla- tekilt või komandosillalt. Tsisternide vaheseinad peavad pidevalt taluma tsisternis oleva vedeliku rõhku ja lööke vedeliku loksumisel. Seetõttu ehitatakse nad konstruktiivselt sarnaselt avariivaheseintega, kuid talastik ja plaadistus valitakse suurema tugevusvaruga. Kergete vaheseinte abil eraldatakse üksteisest elu-, teenindus-, olme- ja muud ruumid. Nad ei pea olema veetihedad. Mõningatel juhtudel on nõutav hermeetilisus, kuid see ei esita nõudeid nende tugevusele.
tagumine veetihe vahesein ahterpiigi vahesein ehk peegelvahesein. Veetihedate vaheseintega eraldatakse masinaruum ja lastiruumid ning lastitsisternid. Veetihedates vaheseintes ei tohi olla avasid ega läbipääse. Kui nendeta ei saa (näiteks masinaruumist väljuva võllitunneli tarvis), siis varustatakse see ava veetiheda uksega, mille konstruktsioon ei nõrgenda vaheseina ja mis on suletav ka kaugjuhtimise teel üla- tekilt või komandosillalt. Tsisternide vaheseinad peavad pidevalt taluma tsisternis oleva vedeliku rõhku ja lööke vedeliku loksumisel. Seetõttu ehitatakse nad konstruktiivselt sarnaselt avariivaheseintega, kuid talastik ja plaadistus valitakse suurema tugevusvaruga. Kergete vaheseinte abil eraldatakse üksteisest elu-, teenindus-, olme- ja muud ruumid. Nad ei pea olema veetihedad. Mõningatel juhtudel on nõutav hermeetilisus, kuid see ei esita nõudeid nende tugevusele.
kõige tagumine veetihe vahesein ahterpiigi vahesein ehk peegelvahesein. Veetihedate vaheseintega eraldatakse masinaruum ja lastiruumid ning lastitsisternid. Veetihedates vaheseintes ei tohi olla avasid ega läbipääse. Kui nendeta ei saa (näiteks masinaruumist väljuva võllitunneli tarvis), siis varustatakse see ava veetiheda uksega, mille konstruktsioon ei nõrgenda vaheseina ja mis on suletav ka kaugjuhtimise teel üla- tekilt või komandosillalt. Tsisternide vaheseinad peavad pidevalt taluma tsisternis oleva vedeliku rõhku ja lööke vedeliku loksumisel. Seetõttu ehitatakse nad konstruktiivselt sarnaselt avariivaheseintega, kuid talastik ja plaadistus valitakse suurema tugevusvaruga. Kergete vaheseinte abil eraldatakse üksteisest elu-, teenindus-, olme- ja muud ruumid. Nad ei pea olema veetihedad. Mõningatel juhtudel on nõutav hermeetilisus, kuid see ei esita nõudeid nende tugevusele.
11.2004. Klinkettuksed seatakse üles veetihedatesse vaheseintesse allpool peatekki ja masinaruumis. Valatud metallist uks liigub mööda horisontaalseid või vertikaalseid suunajaid tiguajami või hüdraulikaseadme abil, mida saab käitada elektrimoorori abil ja käsitsi. Tihedus saavutatakse sellega, et kiiljas uks siseneb täpselt samasugusesse kiiljasse raami. Klinkettustel peab olema võimalus sulgeda neid kohapeal, kaugemalt (peatekilt) ja tsentraliseeritult komandosillalt. Joon. 9.39a. Horisontaalse liikumisega klinkettuks. 1- valatud uks, 2- jäikusribid, 3- käivitusvõll, 4- käivitav hammasratas, 5- hammasliist, 6- raam, 7- elektrimootor, 8- reduktor, 9- kaugjuhtimise võll, 10- kohalik käsitsi juhtimise seade, 11- elektrikäiviti, 12- veetihe vahesein. Joon. 9.39b, c. Vertikaalse liikumisega elektriliselt käivitatav klinkettuks ja 46c. Horisontaalse liikumisega hüdrauliliselt käivitatav klinkettuks. 1- käsijuhtimisseade
vähendab keti koormust; triiv aeglustub. Edasi tuleb ketti kerge pinge all järele anda. Kui arvestatud keti pikkus on välja lastud, pigistatakse lintpidur lõplikult kinni. Tüürimees kannab kaptenile ette keti asendist laevakere suhtes. Pootsman märgib iga seekli üle peli minemist löökidega laevakellal, löökide arv näitab väljaläinud ketiseeklite arvu. Paljudel kaasaegsetel laevadel on võimalus juhtida ankrumehhanismide tööd komandosillalt, seal on ka väljaläinud keti pikkuse loendurid. See kergendab mõneti laevapere tööd ankruoperatsioonidel. Ankru ära andmise momendist kustutatakse käigutuled, tõstetakse ankrupall või lülitatakse sisse ankrutuled koos tekkide valgustusega. Laeva ankrule panemise moodused Laeva panemine ühele ankrule mõõduka tuulega ja hoovuse puudumisel on küllalt lihtne operatsioon. Laev läheneb ankrukohale vastutuult minimaalse kiirusega, peatab varakult
annaabi.ee 
