Idasse tõkestatakse ning kaubatee läbi lõigatakse? Soovisid ometi ju kõik kohalikud ise merd sõita ning türklased vahelt välja jätta. Seda võisid teada ainult jumalad, et Vico di Ponticello’l , Genua pisikesel põiktänaval, kasvab laps, kes ühel päeval sellele küsimusele vastata oskab. 3 Christoph Kolumbus Kolumbuse lapsepõlv Kolumbusest sai muidugi see, mida ta isa tegi : kangur. Elukutse, mille poiss omandas pigem kuulekusest kui huvist asja vastu. Kudumistelgede taga ei näinud teda siiski just sageli, pigem võis teda leida pisikesest kontorist, kus lebasid paksud otsatute numbrijadadega arveraamatud. Lugemise ja kirjutamise, nagu ka rehkendamise tarkust olid talle jaganud Santo Stefano ja Santa Catarina kloostri mungad. Just isa töökojast sai paik, kus
.......................................... 7 Sissejuhatus Mina valisin Chrisoph Kolumbuse kuna tema on üle maailma tuntud kui Ameerika avastaja ning temast ja tema reisidest on palju informatsiooni ja raamatuid. Kui mina olin alles väike, siis mina vaatasin juba sellist multikat mis rääkis ka tema reisist Ameerikasse. Kõik ka ju teavad, et näiteks osad maitseained on lausa saanud nime selle laeva järgi kus seilas Christoph Kolumbus. Minu tööeesmärk on teieni tuua teave Christoph Kolumbusest enesest ning mõnedest tema reisidest. Ta oli siis maadeavastaja ja kaupmees. Ta polnud küll ka esimene, kes avastas Ameerika, kuid pärast tema avastusretke tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga. Materjali selle töö kohta on küll palju, kuid näiteks internetis on seda rohkesti inglisekeeles. Nii, et kõige suurem osaga töömaht oli ilmselt tõlkimine. Christoph Kolumbuse elulugu Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova Itaalia 20
KOLUMBUS 1. Teema valisin kuna olen teadlik Kolumbuse Ameerika avastamisest aga kunagi pole olnud aega lähemalt lugeda Kolumbusest, et kuidas siis ikkagi avastati Ameerika. 2. Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. 3. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug- Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad võisid jõuda Põhja-Ameerikasse ligi 500
docstxt/.txt
SISSEJUHATUS Sügis on Ameerika avastamise hooaeg. Viikingid tegid seda 9. oktoobril, Kolumbus 12. oktoobril ja hiinlased oktoobri lõpus, kui pidada silmas Gevin Menzies´i. Kuid neid sündmusi ei lahuta siiski mitte mõni päev või nädal, vaid sajandid. (Vahtre 2005:18) Ameerika avastamine on inimesi huvitanud juba ammusest ajast. Kõik tahavad olla esimesed ning hoida oma esikohast kümne küünega kinni. Kõige enam on tunda seda itaallaste juures, nemad ei taha kuidagi loobuda Kolumbusest. Esiteks ei ole kindel, kas ta ültse oli itaallane (ta küll sündis Itaalias, kuid ei ole teada, kas ta vanemad olid itaallased), teiseks ei ole põrmugi kindel, kas tema oli esimene, kes avastas Uue Maa. Teema valik osutus juba enne uurimistöö alustamist põnevaks. Ühes olin ma juba alguses kindel, nimelt peaks see olema seotud ajalooga, kuna ajalugu on alati olnud põnev, sündmusterohke ja kirju. Enne oma praeguse teema juurde jõudmist
(Haiiti) saarele ja sängitati Santo Domingo katedraali Diego kõrvale. 1795. aastal viidi Kolumbuse põrm Kuuba pealinna Havannasse, sest Hispaania pidi oma osa Espanolast Prantsusmaale loovutama. 1899. aastal toodi põrm jälle Sevillasse pärast Ameerika- Hispaania sõjas Hispaaniale osaks saanud kaotust. Ühe vähemlevinud versiooni kohaselt ei viidudki Kolumbuse maiseid jäänuseid kunagi Uude Maailma, teise versiooni järgi on Kolumbuse põrm endiselt Santo Domingo katedraalis. Christoph Kolumbusest on tehtud kümneid pilte, millel pole just eriti palju ühiseid jooni, sest need kõik on maalitud pärast tema surma. Kaasaegsed on kirjeldanud Kolumbust kui suurt ja tugevat, punapäist ja sinisilmset meest. Poeg Fernando sõnade kohaselt läks Kolumbus juba kolmekümneselt halliks. Avastatud maad ei kanna Kolumbuse nime, tema järgi on nimetatud üksnes Kolumbia. Avastatud maailmajaole anti nimi teise meresõitja Amerigo Vespucci järgi. Kolumbus
16. sajandi keskel oli Hispaaniast saanud Euroopa suurim mereriik, mille valdused asusid kokku neljas maailmajaos mõlemal pool ekvaatorit. Nii võis Hispaania kuningas väita, et tema riigis ei looju päike kunagi. Selle eest, et kuld ja hõbe Madridi varakambrites otsa ei saaks, kandsid hoolt ligi viiskümmend purjelaeva, mille tüübinimi peaks piraadifilmide austajatele hästi tuntud olema. Galeoonidest rääkides tuleb kõigepealt alustada Christoph Kolumbusest, kes Indiat otsides hoopis mujale välja jõudis. Mäletatavasti oli Kolumbusel kolm laeva – üks karakk ja kaks väiksema veeväljasurvega karavelli. Karakk oli tol ajal laialt levinud Hansa koget meenutav nelja mastiga alus, mis paistis silma kõrgete pealisehitiste-kastellidega nii vööris kui ahtris. Kuigi suurtükiluugid puudusid, võis iga karaki ülatekile paigutatud kergemate kahurite abil kaubalaevast sõjalaevaks muuta (või vastupidi). Karaki põhiliseks puuduseks oli kehv
annaabi.ee 
