- kõrgrenessansile omane kolmnurkne kompositsioon: - täiuslik psühholoogiline portree; Mona Lisaga rajas kunstnik · uue suuna portreemaalis suuna, mis pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele. · ,,Madonna kaljukoopas" 1483, (säilinud ainult koopia). VENEETSIA MAALIKUNST 16. SAJANDIL: · Moodustub koolkond; Veneetsia kõrgrenessansi kunsti sel perioodil iseloomustab koloriidiprobleemide esiletõstmine, lokaaltoone ei rõhutata, kõiki üksikuid toone püüdsid nad ühendada sooja, kuldkollase üldtooniga. · Saavutati see kihiti maalimisega: · alusmaal · pruunid toonid · värvid · ühtlane laseeriv kuldne toon. · Maalikunst peegeldab ses mõttes Veneetsia tolle aja elu oma luksuse ja naudinguihaga. · Loodus ei esine foonina, vaid on omaette keskkond, figuurid võivad olla ka teisejärgulised. Koolkond:
Lihtsustamine, idealiseeritud tõde. Viimase võimaluseni tasakaalustatud Correggio. kompositsioon, joonte selgus, ilu, värvide harmoonia, kooskõlastatus, hingestatus. 16. saj I kolmandik Kõrgrenessanss Koloriidiprobleemide esiletõstmine, kõigi toonide ühendamine sooja, kuldkollasega, Veneetsia Giorgione, Tizian, Tintoretto, Veronese. kihiti maalimine, loodus omaette keskkond. Renessanssi ideedest vabanemine, liikumine, asümmeetria, paatos
loomingus, on täielik vastand klassitsismile. Romantikud ei tunnustanud kõigepealt mingisuguseid vägivaldseid iluseadusi ega ettekirjutusi, nad nõudsid kunstnike piiramatut enesavaldamise võimalust. Romantism hülgab klassitsismi lineaarplastilise käsitlusviisi ja hakkab jälle taotlema maalilisust. Kaob klassitsistlik rahu, eelistatakse ägedat liikumist, dramaatilisust, järske kontraste, tunnete ohjeldamatut väljendust. Klassitsistlik värvitud joonistus asendus koloriidiprobleemide esikohaletõstmisega. Sile klassitsistlik maalimisviis asendus vaba, temperamentse värvi lõuendilepaiskamisega. Romantism elustab niisiis uuesti baroki traditsioone ning seda võib vaadelda ka mingi UUSBAROKI vooluna. Muutus toimub ka ainestikus. Klassitsistid eelistasid antiikajaloost ja mütoloogiast laenatud aineid. Romantikutel ei olnud ses suhtes mingeid kindlaid nõudeid; märgatav on siiski nende suur armastus keskaja ja Idamaade vastu. Oma kaasaegse elu vastu tundsid
Sellega ta valmistab teed barokile, mõjutab 17. ja 18. saj. kunstnikke. Maalib mitmeid suurejoonelisi freskosid Parma kirikutesse. Tema usulistes piltides puudub sügav ja tõsine usklikkus, neis valitseb ilutsev, elurõõmus heatahtlikkus. Hilisemas loomingus ka mütoloogilisi stseene. ,,Päev", ,,ÖÖ", ,,Püha Katariina müstiline abielu", ,,Madonna Püha Jüriga". VENEETSIA MAALIKUNST 16. SAJANDIL Moodustub koolkond; Veneetsia kõrgrenessansi kunsti sel perioodil iseloomustab koloriidiprobleemide esiletõstmine, lokaaltoone ei rõhutata, kõiki üksikuid toone püüdsid nad ühendada sooja, kuldkollase üldtooniga. Saavutati see kihiti maalimisega: 1. alusmaal 2. pruunid toonid 3. värvid 4. ühtlane laseeriv kuldne toon. Maalikunst peegeldab ses mõttes Veneetsia tolle aja elu oma luksuse ja naudinguihaga. Loodus ei esine foonina, vaid on omaette keskkond, figuurid võivad olla ka teisejärgulised.
ja 18. saj. kunstnikke. ● Maalib mitmeid suurejoonelisi freskosid Parma kirikutesse. ● Tema usulistes piltides puudub sügav ja tõsine usklikkus, neis valitseb ilutsev, elurõõmus heatahtlikkus. Hilisemas loomingus ka mütoloogilisi stseene. ● „Päev“, „ÖÖ“, „Püha Katariina müstiline abielu“, „Madonna Püha Jüriga“. ● VENEETSIA MAALIKUNST 16. SAJANDIL ● Moodustub koolkond; Veneetsia kõrgrenessansi kunsti sel perioodil iseloomustab koloriidiprobleemide esiletõstmine, lokaaltoone ei rõhutata, kõiki üksikuid toone püüdsid nad ühendada sooja, kuldkollase üldtooniga. Saavutati see kihiti maalimisega: alusmaal pruunid toonid 26 värvid ühtlane laseeriv kuldne toon. ● Maalikunst peegeldab ses mõttes Veneetsia tolle aja elu oma luksuse ja naudinguihaga. ● Loodus ei esine foonina, vaid on omaette keskkond, figuurid võivad olla ka
annaabi.ee 
