osa isanda varast. Orja omanikule oli lubatud vabastada orja. Koloonid ehk ,,poolvabad elanikud" Koloon sunduslikult ja pärilikult maa külge kinnistatud talupoeg. Koloonil oli õigus vara soetamiseks, lepingute sõlmimiseks, pärandamiseks, kuid tema liikumisvabadus ja elukoha valimise õigus olid piiratud. Ärajooksnud koloon tuuakse vägisi oma maatükile tagasi. Maaomanik oli vastutav kolooni poolt riigi kasuks minevate normide täitmise eest. Juriidilised isikud 1. Ager publicus Rooma riigimaad, mille haldus toimus avaliku õiguse (ius publicum) alusel. 2. Aerarium riigikassa, mille kõrvale tekkis fiscus (imperaatori kassa). 3. Municipium linnakogukond, mis oli tekkinud varem sõltumatu riigi ühendamisel Roomaga nii, et nad said teatavad kodakondsuse õigused ja jäid majanduslikult iseseisvaks. 4
prestiiz kasvas. Esimest korda koloonide sunnismaisus Justianuse ajal 332. aastal. Allikates on koloon päritav seisund, 364. Koloonid maksid makse esiteks oli aastas kindel maks ja teiseks aastas vastavalt toodangule (kümnis). Koloonidel ka teorent. 8. sajandil kolm päeva nädalas. 1284 aastal Eestis üks kord nädalas. Koloon ei tohtinud mujale minna, ei tohinud mujalt naist võtta, ilma maaomaniku loata (võis lahutada, järeltulijad jagati võrdselt), nõuda kolooni tagasi. 30 aastane aegumistähtaeg. Juba 5. sajani lõpus Anastaciuse seaduse järgi. Kui keegi vaba võtab kolooni koha, siis 30 aasta pärast on sunnismaine koloon. Sama käis ka vastupidi, nii sai nt teise maavaldaja alla minna. Maavaldajal õigus sunniks, meie jaoks kodukari õigus. Koloonidel olnud mõningane kaebeõigus, kui ebaausalt koheldud, nt rohkem renti võetud. Ei tohtinud maast lahutada, eraldada kolooni maast, koos kolooniga pidi müüma.
nõudis enda kümnete tuhandete Madagaskari omaduste sundkonfiskeerimist kasutades selleks julmi ja leidlike meetodeid. Aastal 1890 antsid Britid Madagascari üle Prantslastele ning said vastutasuks Zanzibari. Prantslased jõudsid Antananarivosse (nüüdsesse pealinna) 1895 ja muutsid 1895-ndal aastal saare ametlikus kolooniaks. Prantslased surusid küll alla kohalikku keelt Malagasy- t, aga samas ehitasid saarele teedevõrgustiku ja laiendasid haridust ja kaotasid orjuse. Pahameel Prantsuse kolooni vastu kasvas kõigil ühiskonna tasanditel ning selle vastu oli 1920 aastaks moodustunud rahvuslik liikumine. Streikide ja meeleavalduste tippuks oli 1947 aastal toimunud mäss, mille Prantslased maha surusid peale 80 000 inimese tapmist mässu liidrid saadeti eksiili (maalt välja - pagulusse). Rahvuslus ja sõltumatus (pilt) 1958 aastal Madagaskarlased hääletasid referendumi, et saada autonoomseks e. iseseisvaks vabariigiks Prantsuse ülemere rahvaste seas. Esimeseks presidendiks sai
sunnismaistada renditalunike nii maavaldajate kui ka riigi poolt 4 saj( 332 Constantinus Suure Korraldus) on juba selge, et nadd on sisuliselt orjad. Varasemad allikad rõhutavad, et nad on vabad. Kui koloonid olid sunnismaised on sünnikoha järgsed, oli selge, et nende seisund oli päritav ( ema järgi). Kui tp tuli ja võttis rendikoha, siis ta võis 30 aastat seal olla, kuui enne seda ära ei läinud , siis muutus kolooniks.Juhul kui maavaldaja ei olnud nõudnud tagasi 30 a oma kolooni siis see uus ,,omanik" kelle maad tp rentis muutus tema isandaks. Koloonil oli olemas kaebeõigus, võis minna oma omaniku vastu. Maaga varustatud tp võis müüa, koloone ei tohtinud maast lahus võõrandada, ei tohtinud neid käsitleda. Keelatud oli müüa maad ilma kolooniteta, ajades koloonid talust välja. Koloone ei tohtinud peredest lahutada. Koloonidel võis olla vallasvara kuigi neil oli keelatud taluinventari eriti kariloomade müümine ilma talu omaniku loata. Toodangut võis müüa
annaabi.ee 
