*1645- Mandri Eesti läks Rootsi kontrolli alla. *1696-1697 Näljahäda, vili ikaldus, rüüstati vilja plaplapla... , sai mööda kuni jõudis meie kartuli kasvatus. Moodustan iga alapealkirja tähtsama kohta kaks küsimust (vastus sulgudes). 1) Mida plaanisid ette võtta nii Poole kui Rootsi võim peale Liivi sõda? (Koloniseerida Eesti tühjaks jäänud alad oma raahvaga.) 2) Miks ei andnud Poola koloniseerimispoliitika oodatud tulemusi?(Poola rahvaarv oli väike ja sõjajätkudes lisandus sellele veel hoope.) 3) Miks hakkas Eestis Rootsi ajal rahvaarv kiirelt taastuma? (Eestis oli pikk rahuaeg, minu aastakümmet olime sõjast puutumata ja sündivus kasvas jõudsalt, lisaks jäi 1710/1711 aaste katk jäi siin viimaseks) 4) Kuidas toimis ja milliseid eelised andis sisemigratsioon? (Ellujäänud leidsid tühjad talud ja soodsamate
EESTI RAHVASTIK 17.-18.SAJANDIL Eesti rahvastiku olukord ja arv pärast Liivisõda · rahvaarv oli kahandenud poole võrra(alguses oli 250000-300000 pärast 120000-140000) · 75% taludest maha jäetud või tühjad(põhja-eesti ja lõuna-eesti aladel) · Järvamaal 90% taludest tühjad · tühjaks jäänud alad koloniseeriti kiiresti uusasukatega tegurid rahvaarvu taastamiseks · pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust · eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke · koloniseerimispoliitika · sisemigratsioon - tihedamini asustatud aladelt hõredamatesse piirkondadesse(viljakamad maad kasutusel ja sündimuse kasv) · sisseränded naaberaladelt(kõige enam vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, kalupoegi - põhja- ja läänekaldal, Peipsi idakaldal;soomlased - virumaal ja harjumaal-pagesid siia kohustuliku sõjaväe teenistuse eest;lätlased - Lõuna-Eestis;rootslased - Lääne-Eesti väikesaartel) suur nälg
rajamine, tekkisid mõisamoonakad 1863.a passiseadus- laienes liikumisvabadus (võis kaugemale kui 1 kubermangu piires) 1865. a keelati kodukariõigus 1866.a vallaseadus 1868.a teorent keelustatakse, jääb raharent Pilet 4 Rahvastikuprotsessid varauusajal Enne Liivi sõda 1550.aastal oli Liivimaal elanikke 300 000. 1558.a algas Liivi sõda. 1620.a oli inimeste arv langenud 140 000. Pärast Liivi sõda oli 75% taludest tühjad, taheti koloniseerida uusasukatega, kuid koloniseerimispoliitika erilisi tulemusi ei andnud. + 1601-1603 näljahäda. 1629.aastal algas Rootsi aeg. 1695.aastaks oli rahvaarv tõusnud 400 000 inimeseni-pikk rahuaeg,(Eesti alad jäid sõjategevusest puutumata) ei võetud mehi Rootsi väkke, lisaks rohkesti sisserännanuid (venelased Peipsi äärde, + soomlased ja lätlased) 1696-1697 Suur näljahäda- 330 000 . 1712.aastaks oli rahvaarv langenud 170 000 inimeseni , sest 1700-1710 oli olnud Põhjasõda + 1710-1711 oli suur katkulaine, kus ¾ elanikkonnast suri
sõltumatusele ja vastupidi, riigi väikesed mõõtmed otse viivad vaenlase kiusatusse. Reaalselt läks asi nii, et mõlemad esimesed võimalused, millest ma rääkisin eespool, olid tagasi lükatud meie riigi nii-nimetatud rahvuslike ringkondade poolt. Motiivid olid neil, tõsi küll, teised, kui need, millest me rääkisime. Sündimuse piiramise poliitika oli tagasi lükatud, eelkõige teatud moraalitunnete motiividel. Koloniseerimispoliitika praagiti välja aga arusaamatusest, kahtlustades selles võitluse algust suurte maaomandite vastu ja isegi eraomandi vastu üldse. Võttes arvesse seda vormi, milles tutvustati koloniseerimispoliitikat, võib ehk öelda, et see kahtlus oli küllaldaselt põhjendatud. Üldiselt ja tervikuna oli sellise poliitika tagasilükkamine mitte eriti oskuslik selle mulje vaatenurgast, mida ta oleks pidanud avaldama laiadele massidele ja ka see motivatsioon üldse läks küsimuse sisust mööda.
annaabi.ee 
