- Suurimad Euroopa riigid: Saksamaa, Parntsusmaa, Hispaania, Suurbritannia, Itaalia, Venemaa, jne. - Väljaspool Euroopat suured riigid: Jaapan, USA. - Suurriigid olid huvitatud asumaade omamisest. - Imperialismi tähtis osa oli koloniaalimpeeriumide teke. - Aastal 1914 elas üle poole maakera elanikest koloniaalmaades. - Koloniaalriikide tekkisid vastuolud (sobilikud maad vallutusteks said otsa). - Eriline huvi oli Afrika vastu (üle 90% oli koloonia). - Koloniseeritud riigid osutasid kolonisaatoritele vastupanu. Rahvusvahelised suhted 20 saj alguses - 19 saj lõpus hakkasid Euroopa riigid krupeeruma sõjalistesse gruppidesse - 1879 loodi kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia) - 1904 sõlmisid kokkuleppe Prantsusmaa ja Inglismaa, 1907 liitus ka Venemaa (Antant). - Teoreetiliselt pidid need plokid ära hoidma sõjaohu. - Praktiliselt tekkisid eeldused Esimese Maailmasõja puhkemiseks. - Suur osa sõja meeleolu tekkel oli tehnika kiire areng.
tsivilisatsiooni väärtuste levitamisega seal. 2.Koloniaalimpeeriumide teke a)XX. saj. Alguseks oli maailm kolooniateks jagatud. b)Suurriikide kõrval oli kolooniaid ka Euroopa väikeriikidel.c)Algas võitlus kolooniate ümberjagamiseks, kus eriti aktiivne oli Saksamaa d)Huvikeskmeks oli tollal Aafrika, millest 90% oli koloniseeritud. · Iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria · Suuremad valdused Inglismaal ja Pran e)Vastupanu kolonisaatoritele suruti julmalt maha. · Inglise-Buuri sõda (1899-1902) · Buurid- Hollandi asunikud Lõuna-Aafrikas. Inglased alistasid nende Oranje ja Transilvaali Vabariigi ja lülitasid need oma koloniaalvaldustesse · Indias loodi 1896 India Rahvuskongress eesmärgiks omavalitsuse saavutamine · Poolkoloniaalses Hiinas surusid eurooplased maha lääne tsivilistatsiooni-vastase Bokserite ülestõusu (1900), kuid kod.-dem liikumise kukutas keisirvõimu (1911) 3. Tehnika areng ja maailma majandus
Traditsioonilistest tootmisviisidest arenes välja varaagraarne tootmisviis ja hiljem ka hilisagraarne tootmisviis. Need panid aluse maailmamajandusele. 1.3.3. Varaindustriaalne tootmisviis ja koloniaalsüsteemi kujunemine KÜSIMUSED 1. Mis tähistas üleminekut varaindustriaalsele tootmisviisile? Tehnoloogia pidev areng ja selle kiire väljavahetamine. 2. Miks arenesid Põhja- ja Lõuna-Ameerika majandus erinevalt? Sest need piirkonnad kuulusid erinevatele kolonisaatoritele, kelle nõudmised olid erinevad. Austruaalia Poortugal EestiVenemaa 1.3.3. Varaindustriaalne tootmisviis ja koloniaalsüsteemi kujunemine · SÕLTU INDUSTRIALISEERIMINE toimus suurriikide huvides, mingit piirkonda koloniseerides emamaa (antud juhul enim arenenud riik) liidab endaga koloonia Emamaa + koloonia = impeerium Kolooniatele iseloomulikud tunnused: 1) Euroopa ülerahvastatus 2) Toiduainete vähesus 3) Maavarade otsa lõppemine
Maailmapoliitika on riikide sekkumine kõigisse maailmaasjadesse ning võitlus ülemvõimu pärast terves ilmas. 7) Miks oli Saksamaa jäänud koloniaalvallutustest eemale? Sest Bismarck pidas seda esialgu ebaoluliseks. 8) Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat. Maade hõivamisega käis käsikäes vägivald ja julmus. Mitmel pool puhkesid ülestõusud, algelised pärismaalased ei saanud aga moodsalt relvastatud kolonisaatoritele vastu. 30. Prantsusmaa. Napoleon III Prantsusmaa keiser. 1) Millistel asjaoludel sai võimule keiser Napoleon III? Tema enese korraldatud riigipöördega, mil ta võimu enda kätte kogus. 2) Miks Prantsusmaa sai sõjas Saksamaa käest lüüa? Sest Prantsusmaa oli halvasti ettevalmistunud ega suutnud vastupanu osutada. 3) Kes olid kommunaarid? Peale Prantsusmaa lüüasaamist ülestõusnud inimesed, kes moodustasid ka Pariisi kommuuni.
· Tekstide muutumine hilisemates interpretatsioonides? Mõlemaist saavad 19. sajandil tüvitekstid. Kolonialism: · Kõrgaeg 15.19. sajandil. Seostub ennekõike Euroopa renessansiaegse ekspansiooniga. · Koloniaalmudel euro-tsentristlik: binaarne suhe Euroopa vs muu maailm. Tsiviliseeritud ala ja teda ümbritseva perifeeria suhe. · Koloniseeritud subjekti iseloomustatakse kui teist. · Kolonialismi mimikri - koloniseeritavad vastandavad end kolonisaatoritele, kuid võtavad neilt mudeli üle. · Ambivalents pidev pinge mingi asja ja tema vastandaja vahel. Koloniseeritava suhe kolonisaatoriga ei ole kunagi puhas opositsioon, vaid ambivalentne ja keerukas: põhineb vastasseisul ja külgetõmbel. · Hübriidsus Komi K, Bhabha ,,Third Space of Enunciation". Kolonisaatori ja koloniseeritava suhted on vastastikuses sõltuvuses, mistõttu kultuuri puhtusest või hierarhiast rääkimine on mõttetu.
annaabi.ee 
