Ameerika ühendriigid 19. saj Ameerika Ühendriigid ostsid Prantsusmaalt Louisiana maavalduse, Hispaanlastelt osteti Florida, Mehhikolt saadi Texas ja vallutati California, Suubritannia loovutas Oregoni. USA suurenes ligi kolm korda ning juurde loodi 23 uut osariiki. Uue keskusena tõusis esile New York. Indiaanlased võtsid läände liikuvaid valgeid kolonisaatoreid alul sõbralikult vastu ja aitasid neil kohaneda. Uusasukad hakkasid põliselanikkonda oma tavadele ja seadustele allutama. Igapäevaseks said verised konfliktid. Indiaanlased ei suutnud tulirelvadega ümberasujatele vastu seista ning olid sunnitud oma põlistelt maadelt lahkuma. Neile nähti ette omad territooriumid reservaadid. Metsiku lääne vallutamist kiirendas veelgi ulatuslike kullaväljade avastamine Californias.
Hübriidsus - transkultuuriline vorm, mis tekib kahe kultuuri kontaktil ja segunemisel. Keeleliselt näiteks pidzin- ja kreoolkeelte tekkimine. Kolonialism . Orientalism - protsesss, mille kaudu Lääne mõtlemine on konstrueerinud Ida, lähtudes eeldatavast erinevusest Ida ja Lääne vahel. Kusjuures tegu on võimusuhtega, milles Ida on alluv ja Lääs domineeriv pool. Mimikri - lähtub ambivalentsest suhtest kolonisaatori ja koloniseeritava vahel. Koloniseeritav maailm matkib kolonisaatoreid, ent alati pisikeste, ebaselgete erinevustega. Tulemuseks on koopia, mis sisaldab korraga sarnasust, karikatuuri kui teatud ähvardust kolonisaatori suhtes. Seda ,,kultuurikoopiat" nim. mimikriks. Näiteks: eestlane nagu oli nõukogude inimene, aga nagu ei olnud ka.
praktikad püsima pikaks ajaks. 18. ja 19. sajandil hakkasid sölkupid vene kaupmeeste mõjul massiliselt tarbima viina ning seda kasutasid venelased tekitamaks võlasõltuvust, mis võis kanduda edasi järgnevatele põlvkondadele. Samal ajal intensiivistus sölkuppide alale ka vene immigrantide sissevool, mis jätkus terve 20. sajandi. Lõunasölkuppide seas olid abielud venelastega sagedased juba 19. sajandil, kuivõrd kolonisaatoreid oli selles regioonis kümneid kordi rohkem kui põliselanikke (Vassiljev, Malinovskaja 1993). Pärast lühikest lootusrikast perioodi 1920. aastatel, mil räägiti rohkem kui kunagi varem põhjarahvaste õigustest, järgnes 1930. aastatel kollektiviseerimine, ümberasustamine ja repressioonid. Küüditamise põhjuseks oli Venemaa Euroopa-osast küüditatute või vangide asustamine sölkuppide aladele: näiteks lõuna- ehk Narõmi sölkuppe asustati
raamat, on veel praegugi huviga loetav. Tabavalt iro-niseeritakse siin mitmesuguste usulahkude ja üsteisele vasturä akivate religioossete legendide üe. (Sel puhul ei saanud pastor V. Reiman muide jäta «Postimehes» väja astumata «naljade» vastu, «mis meie 458 tundmusi haavavad».) Kaasatundmisega kujutab kirjanik Läis- ja Kesk-Ida rõutud rahvaste masendavat viletsust, nädates Tügi anastajate vandalismi ja laastamistö od. Rä akides allutatud Egiptusest nimetab Bornhöe inglise kolonisaatoreid «kõge maailma riisujateks». Ta jutustab lugejatele ka streikivatest itaalia tö olistest ja valitsuse julmast veretö ost Milaanos, mille tagajäjel hukkus saü meeleavaldajaid. Reisikirjelduses «Volgal» («Eesti Postimees» 1905) võb leida ilmseid revolutsiooniliste meeleolude kajas-tusj. Bornhöe rä agib Stepan Razinist kui rahvakangelasest ja vabadusvõtlejast, kes vihkas väivalda ning rõumist ja kelle mäestust rahvas täapävani truult sälitab
annaabi.ee 
