jagatud Euroopa riikide asumaadeks ning peale Euroopa riikide oln maailmas veel vaid kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan. Euroopa tsivilisatsiooni aluseks on isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand, turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, seda tsivilisatsioonivormi käsitletakse kui ainuvõimaliku nii praegu kui ka tulevikus. Vaatamata sellele, et Euroopas pole selline liberaalne kord kõikjal valitsev, liiguvad kõik riigid selle poole. 20. sajandile ja eelkõige Euroopa koloniaalriikidele on iseloomulik imperialism, millega kaasnevad majanduslik ekspansion ja koloniaalvallutused. Ühiskonnas suhtutakse võõrastavalt kõigisse vähemusrahvustesse. Valimisõigust hakatakse laiendama kõigile täisealistele meestele ja naistele. Esimene riik, kus antakse naistele valimisõigus on Soome ja seda aastal 1905. Majandus areneb pöörase kiirusega. Igas tööstusharus kasvab tootmine plahvatuslikult.
3. 60 miljonit hukkunut (neist vähemalt 20 milj NSVL-st) 4. Euroopa jagati mõjusfäärideks: Demokraatlikud lääneriigid NSVL sovetiseerimine nõukogustamine suruti peale nõukogude võimu (nt kaotasid iseseisvuse kolm Balti riiki) 5. Külm sõda 6. Kahe üliriigi USA ja NSVL kujunemine Bipolaarne maailm kahepoolne maailm kahe jõukeskusega maailm 7. Koloniaalsüsteemi lagunemine andis tõuke koloniaalriikidele taastada oma iseseisvuse Lähis-Ida riigid India 1947.a 1960. aasta aafrika aasta 17 erinevat Aafrika riiki kuulutasid välja iseseisvuse Enne II MS oli Aafrikas Üks iseseisev riik Nigeeria 8. Muutused relvastumise alal oluline roll tankidel ja lennukitel positsioonisõda enam ei olnud tuumarelvad algas tuumaajastu 1945
Esimese Maailmasõja ajal olid Aasia ja Aafrika riigid, sealhulgas ka India, tähtsad toorainemaad sõdivate Euroopa riikide jaoks. Pärast sõda lootsid asumaad iseseisvuda, ent emamaad ei soovinud kolooniatest loobuda – nii kulges kolonialismi vastane võtlus kohati väga veriselt. Ka India iseseisvumine kulges veriselt, kuid tänu rahumeelsele liidrile, Mahatma Gandhile, oli ilmselt vägivalda siiski minimaalselt. Ma usun, et India vägivallata Vabaduseliikumine oli eeskujuks ka teistele koloniaalriikidele. Mahatma Gandhi, tegeliku nimega Mohandas Karachand Gandhi, sündis 2. oktoobril 1896. 1915. aastal kasutas Rabindranath Tagore esmakordselt Gandhi kohta tiitlit Mahatma (suurhing), kuid Gandhi ise seda omaks ei võtnud, leides, et ei vääri sellist au. Ta sündis Porbandaris, India maanurgas, mida asutasid gudžaratid. Mohandas Gandhi kuulus kaupmeeste kasti, kuid tema isa Karamchand Gandhi ja ka vanaisa olid Porbandari vürstiriigi peaministrid. Nad mõlemad jäeti
sellest enamasti ladina keeles: pacta sunt servanda. Tartu rahuleping on võetud ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registrisse nr 11LTS29 all. Mis puutub rahvaste enesemääramise õigusse kui kõigi riikide kohustusse, siis kakskümmend aastat hiljem kuulutati see välja Atlandi Hartas, mis varsti mandus tühjaks deklaratsiooniks, ja alles ÜRO põhikiri fikseeris 1945. aastal rahvaste enesemääramise põhimõtte üldkohustuslikul viisil, ülla kohustusena kõigile koloniaalriikidele. 14 Kokkuvõte Eesti vabadussõda oli eestlastele tähtis pöördepunkt nende ajaloos. Kuigi sõja vältel tuli abi paluda välisriikidelt, sujusid välissuhted peale sõda endiselt hästi. Ilma naaberriikide abita ei oleks olnud eestlaste võit kindlustatud. Kuigi suure osa võitlusest võtsid enda peale eestlased ise, ning samuti kaotasid enim mehi, premeeriti ka abistavaid naaberriike.
annaabi.ee 
