1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13 059 ha. Harulduste elupaik. Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki ning kasvab haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub Muraka looduskaitseala Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga). Kaitsealal pesitsevad kalju- ning kalakotkas, kassikakk, metsis, sookurg, rabapüü, väike-koovitaja, kolmvarvas-rähn ja paljud teised. Raba kohal on nähtud lendamas ka rabapistrikku. Kaitsealustest taimeliikidest leidub lehitut pisikäppa, soohiilakat, kõdu-koralljuurt, kuradi-sõrmkäppa, künnapuud, harilikku näsiniint, harilikku ungrukolda. 1999. aastal muudeti kaitse-eeskirja, mille järgi looduskaitsealal eristatakse kuusteist sihtkaitse- ja viis piiranguvööndit. Inimesed ei või minna Arvila, Pasti ja Matkasoo looduslikesse sihtkaitsevöönditesse teatud ajavahemikul
Must-toonekure arvukus piirkonnas on stabiilselt 45 paari, neist 24 pesitseb Karula rahvuspargi territooriumil. Rukkiräägu asurkond on Karulas Eesti keskmisega võrreldes arvukas. Rukkirääk on rahvuspargi niitude parim indikaator-linnuliik. Niitude võsastumine ja sööti jäämine ohustab siinset rukkiräägu populatsiooni. Oluliselt vähenenud metsamajanduslik häirimine on soodustanud mitmete metsalindude (kolmvarvas-rähni, valgeselg-kirjurähni, õõnetuvi, metsise jt.) arvukuse tõusu. Rahvuspargis vajab tähelepanu sookurg, keda pesitseb siin 712 paari. Sookurge ohustab eelkõige pesitsusaegne häirimine. Olulised lindude arvukuse reguleerijad on väikeimetajad (rebane, metsnugis, kährikkoer ja mink), kellede arvukus peab olema pideva kontrolli all. Paljude lindude jaoks on oluline puutumatute metsade ja hooldatavate pärandkultuurmaastike säilimine. Tõrva Gümnaasium
mittepesitsevaid linde. Talikülalised on järgmised linnud: mustlagle, valgepõsk-lagle, jääkajaks, kormoran, järvekaur, punakurk-kaur, mustvares, laululuik, väikeluik, kühmnkk-luik, jääkaur, meririsla, leetelind ja sõtkas. Läbirändavad linnud on järgmised: plüü, vöötsaba-vigle, suurrisla, kõvernokk-risla, väikerisla, laisaba-änn, pikksaba-änn, sarvikulõoke, suur-laukhani, alk jt. eksikülalised on järgmised linnud: kolmvarvas-kajakas, väiketirk, lühinokk-tirk ja jämenokk-veetallaja. 14. RAND JA RANNATAIMI Eesti mererandade maismaa osa on vaheldusrikas. Tasastes madalavõitu paikades, kus rand ei uhu kunagi suured lained, on pinnas kamardunud. Sel levivad rannaniidud. Tugevatele lainetele avatud kohtades tekivad väikeste ümarate kividega kaetud kliburannad. Sel kus merelained on kuhjanud liiva hakkavad levima liivarannad. Väga haruldane rand mis on levinud Eesris ja natuke isegi Rootsis on pankrand. See on
Loodusdirektiivi II lisa liikidest esinevad saarmas, tiigilendlane, võldas ja vingerjas, suur- mosaiikliblikas ja rabakiil, kaunis kuldking, eesti soojumikas ning läikiv kurdsirbik. Linnudirektiivi I lisa liike on kaitsealal registreeritud 46. Eriti oluline on Endla looduskaitseala järgmiste liikide kaitse seisukohast: kaljukotkas, metsis, teder, laanepüü, sookurg, rüüt, mustviires, valgeselg-kirjurähn, hallpea-rähn, kolmvarvas-rähn ning väike- kärbsenäpp. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? Endla Looduskaitseala Administratsioon (edaspidi Administratsioon, lühendatult Endla LKA) on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus. Administratsioon asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas. 7. Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid? Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
annaabi.ee 
