ruumilise jõusüsteemi korral Tallinn 2011 Variant 11. Horisontaalne kolmnurgakujuline plaat ABD kaaluga 240 N on kinnitatud sfäärilise liigendiga A, silindrilise liigendiga B ja jäiga kerge vardaga KE. Punkti D on rakendatud sihis DB mõjuv jõud F, mille moodul on 150 N. Leida sidemete reaktsioonid punktides A, B ja E, kui AL = LB = l , AD = DB = 2l , KL = l 2 , AE = ED. Sirge KL on vertikaalne. Nurk = 26,565° 1)Märgin jõud ja teljestikud joonisele. Kuna kolmnurksel plaadil on kaal, siis leian raskuskeskme. Tegemist on võrdkülgse kolmnurgaga, seetõttu on raskuskese mediaanide lõikepunktis. Sxy=S* cos () nurk AE-Sx= 90°- 60°=30° nurk Sxy ja Sy vahel on 90°-30°=60° Projektsioonid telgedele Fx =0 Xa-Sx-Fx=0 Fy =0 Ya+Yb-Sy-Fy=0 Fz =0 Za+Zb-G+Sz=0 Mx=Sz*l*cos30-240*0,5774l=0 My=2Zb+S*sin -G=0 Mz=Sy*l*sin30+Sx*l*cos30-Yb*2l+Fy*l+Fx*l*1,721= Sy*sin30+Sx*cos30-2Yb+Fy +1,7321Fx=0 Mx=Sz*cos30-240*0,5774=0 Sz=160
Voluut, kuppel, ümarkaar, Bastionid muldkindlustused, servadel kõrged kivimüürid. Väikeseruudulised aknad, keerdsambad, kartuss. Arhitektuuri ansambel peahoone koos teistehoonetega, aedade ja pargiga 2.Barokk sai alguse 16.sajandi lõpul Itaalias. 3. Kunstide süntees arhitektuur , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Voluut - spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut Stukkdekoor kipskaunistused N: Kadrioru lossi peasaali kaunistused, Versailles loss. Kartuss ehistahvel. Nt. Kadrioru lossi sümmeetriliselt vastastikku 2 ovaalset kartussi( Peeter I ja Jekateriina). Balustraad trepikäsipuud, toetajad, rõdu toesed. 4. Barokse plaanilahendusega linnad Euroopas - Peterpuri, Narva, Rooma 5.Barokkstiilis lossid ja kirikud Euroopas - Talvepalee, Püha Peetri Katedraal Roomas, Saint Pauli Katedraal Londonis. 6
prantsuskeelset ilmalikku teksti. 10. Nimeta ja kirjelda keskaegseid pille. 1) Fiidel – lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill 2) Rebekk – ümarapõhjaline, pooliku pirnikujulise kõlakastiga poogenpill 3) Harf –näppekeelpill, kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas 4) Lauto –näppekeelpill, erinevate on suuruste ja keelte arvuga, sõrmlauaga, vasaku käega fikseeritakse helikõrgus 5) Psalteerium – pingutatud keeled kolmnurksel või nelinurksel kõlakastil, mängiti näppides, poognaga või keeltele lüües 6) Organistrum – keelpill, mille keeled paneb kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas 7) Erinevad flöödid – puupuhkpillid, soolo või orkestri pillid 8) Šalmei – kahekordse roohuulikuga torupill
Hiljem laulsid ülemised hääled prantsuskeelset ilmalikku teksti. 10.Nimeta ja kirjelda keskaegseid pille. 1) Fiidel – lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill 2) Rebekk – ümarapõhjaline, pooliku pirnikujulise kõlakastiga poogenpill 3) Harf –näppekeelpill, kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas 4) Lauto – näppekeelpill , erinevate on suuruste ja keelte arvuga, sõrmlauaga, vasaku käega fikseeritakse helikõrgus 5) Psalteerium – pingutatud keeled kolmnurksel või nelinurksel kõlakastil, mängiti näppides, poognaga või keeltele lüües 6) Organistrum – keelpill , mille keeled paneb kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas 7) Erinevad flöödid – puupuhkpillid, soolo või orkestri pillid 8) Š almei – kahekordse roohuulikuga torupill
koos teistehoonetega, aedade ja pargiga. 2. Barokk sai alguse Itaalias 16 sajandi lõpust. 3. Kunstide süntees: arhitektuur , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Stukkdekoor: kipskaunistused N: Kadrioru lossi peasaali kaunistused, Versailles loss. Voluut: Spiraalikujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas; esineb joonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut Kartuss: kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega raamistusest. Nt. Kadrioru lossi sümmeetriliselt vastastikku 2 ovaalset kartussi( Peeter I ja Jekateriina). Balustraad: trepikäsipuud, toetajad, rõdu toesed. 4. Barokse plaanilahendusega linnad Euroopas on Narva, Rooma ja Peterburg 5. Barokkstiilis lossid Euroopas on Püha Peetri Katedraal Roomas, Saint Pauli Katedraal Londonis. 6
laemaalingu ühtesulamine. Millal ja kus sai barokk alguse? Sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Seleta mõisteid ja too näiteid : Kunstide süntees- Kus arhitektuur,skulptuur ning maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. Stukkdekoor- Kipsist,lubjast või liivast segatud mördist dekoratiivsed detailid/kaunistused sisearhitektuuris. Voluut- spiraalkujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas,esineb joonia samba kapiteelidel,barokkfassaadidel.Mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul. Kartušš- Kaunistus arhitektuuris,mis koosneb ovaalsest kilbist ning seda ümbritsevast rullis otstega raamistusest. Balustraad- Balustritest (keskosas paisustatud profiiliga sambakestest) moodustatud trepi- või rõdukäsipuu. Nimeta barokse plaanilahendusega linnu Euroopas. 1) Rooma 2) Peterburg 3) Narva 4) Riia Nimeta barokkstiilis kuulsaid losse Euroopas (6-10) 1) Belvedere loss 2) Austrias Skoklosteri loss 3) Rootsis Zizzle 4) Mafra National Palace
valgega. Lipu värvid: punane, sinine ja valge valiti demokraatia tähistamiseks riigis. Skandinaavia ristil on vertikaalne ristiosa keskjoonest nihutatud lipu vardapoolsele osale. Rist tähistab Norra ühtekuuluvust Põhjamaadega ning samuti ka seotust kristlusega. (Lipuvabriku kodulehekülg) Joonis 1. Norra riigilipp. (Foto: Lipuvabriku kodulehekülg) Joonis 2. Norra riigivapp. (Foto: Norra ametlik kodulehekülg) Norra riigivapp (vt joonis 2) on üks Euroopa vanimaid. Vapi kolmnurksel punasel kilbil on kujutatud vasakule vaatavat kuldset kroonitud lõvi, kes hoiab käes hõbedase teraga kirvest. Vapikilbi kohal on punakuldne kroon. (Gifford 2007: 85) 1.2. Pindala Norra asub Põhja-Euroopas (vt joonis 3). Norra riigi pindala on 323 772 km², mis on natukene väiksem kui Soome riigi pindala. Lähimateks naabriteks on Soome, Rootsi, Taani ja Venemaa. Maismaapiiri on Norral Soomega 727 km, Rootsiga 1619 km ja Venemaaga 196 km. Norra on
· kunstide süntees- kus arhitektuur, skulptuur ning maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. · Stukkdekoor- Kipsist, lubjast või liivast segatud mördist dekoratiivsed detailid/kaunistused sisearhitektuuris. · Voluut- Spiraalkujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas, esineb joonia samba kapiteelidel, barokkfassaadidel. Mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul · Kartuss- Kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ning seda ümbritsevast rullis otstega raamistustest. · Balustraad- Balustritest ( keskosas paisutatud profiiliga sammbakestest ) moodustatud trepi- või rõdukäsipuu. zizzle 11 klass 2012 4
Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Rahaühik: Norra kroon on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel. Norra münte ja rahatähti väljastab Norges Bank. Kurss: 1Euro (EUR) = 7.89 Norra Kroon (NOK) Norra lipp on punasel taustal sinine valge kontuuriga Skandinaavia rist. Norra vapp on Euroopa üks vanimaid. Vapi kolmnurksel punasel kilbil on kujutatud vasakule vaatavat kuldset kroonitud lõvi, kes hoiab käes hõbedase teraga kirvest. Vapikilbi kohal on punakuldne kroon. 2.Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km² (2008), millega ta on maailma maade seas 67. Norra põhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-
reas on ainult 0id, siis on det null. 4)Olgu det mingi rea element kahe liidetava summa. Siis avaldub det kahe det summana. Esimeses detis on vaadeldavas reas esimesed liidetavad ja teise det vaadeldavas reas on teised liidetavad. Ülejäänud read on endised. 5)Kui detis vahetada kaks rida, siis on tulemus võrdne esialges det vastandarvuga 6)kui detis on kaks ühesugust rida, on det 0 7)Det väärtus ei muutu, kui tema mistahes reale liita juurde mingi arv kordne teine rida 8)Kui det on kolmnurksel kujul, st peadiagonaalist ühel pool on ainult nullid, siis võrdub det peadiagonaali elementde korrutisega. 9)Ruutmtxte korrutamisel kehtib lABl=lAllBl . Deti arvutamist lihtsustab veelgi arendusvalemite kasutamine. Miinor: Mtx A=(aij) elemendi aij miinoriks Mij nim det, mis saadakse mtxi A det-st i-nda rea ja j-nda veeru eemaldamisel. Elemendi a ij alamdetks ehk algebraliseks täiendiks nim arvu Aij=(-1)i+j*Mij. Suurust (-1)i+j nim elemendi aij algebralise täiendi Aij märgiteguriks.
vahel ka täisnurkprofiili. (mikropraod vms). Põhiline kruviülekannetes kasutatav keere on trapetskeere (joon. 248). Sellel on suurem kasutegur, kui kolmnurksel meeterkeermel, teda on mugav valmistada ja ta on tugevam Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht. kui täisnurkkeere. Kui materjali pajukordselt tsükliliselt koormata jõuga, mis kutsub esile materjalis pinged,
54. Keermeniidi profiilid. Kinnituskeermed on peaaegu eranditult kolmnurkprofiiliga, mille tipud on maha lõigatud; see keere on mugav valmistada ja tal on suur hõõrdumine ning tugevus. Keermesülekannetes kasutatakse kas sümmeetrilist või ebasümmeetrilist trapetsprofiili, vahel ka täisnurkprofiili. Põhiline kruviülekannetes kasutatav keere on trapetskeere (joon. 248). Sellel on suurem kasutegur, kui kolmnurksel meeterkeermel, teda on mugav valmistada ja ta on tugevam kui täisnurkkeere. Tugikeeret, mille profiil on ebasümmeetriline trapets tööpoole kaldenurgaga 3o ja profiilinurgaga 30o, kasutatakse suure ühesuunalise jõu edasiandmiseks, näiteks kruvipressides, tungraudades jm. Ümarkeeret, mille profiil koosneb ringikaartest ja neid ühendavatest lühikestest
vastasnurgas asus suur keedukoldega ahi, suu ukse poole. Ahjuesisel tehti mitmesuguseid majapidamistöid. See ruumiosa oli vähem esinduslik ja sealt võis majja tulnud võõras edasi tuppa astuda, vaid kutse peale. Vastu tagaseina ahju kõrvale jäi kõige intiimsem osa, kus olid magamisasemed, vanemal ajal lavatsid, hiljem voodid. Kõige esinduslikum ruumiosa asus ahju suhtes diagonaalselt vastasnurgas seal oli söögilaud. Seda nurka peeti pühaks, nurka seinale kinnitatud kolmnurksel riiulikesel (laudil) või kapikeses hoiti väärtuslikumaid pisiasju. Pühade ja pidude puhul kaunistati just nurka, kus asus söögilaud. Sisustus oli äärmiselt napp ja lihtne. Üks vanimaid sisustusesemeid oli magamiseks seina külge ehitatud lihtsa konstruktsiooniga lavats. Ida-Eestis oli suur, paari meetri laiune lavats, mujal 1-2 inimesele mõeldud väikesed, seina külge kinnitatud lavatsid ehk labasängid. Selliseid lavatseid oli toas mitu. Magades kaeti end
= +a13 - a23 11 12 + a33 11 12 a31 a32 a31 a32 a21 a22 V~ orduste kehtivuse kontrollimise j¨atame lugejale. 3 Determinantide omadusi ja arvutamine Arendusvalemid on determinantide arvutamiseks u¨ldiselt liiga t¨o¨o- mahukad. Mugavam on arvutada determinante allj¨argnevate oma- duste abil. Enne aga defineerime kolmnurkse determinandi. 3.1 Kolmnurkne determinant ¨ Utleme, et determinant on kolmnurksel kujul ehk kolmnurkne, kui tema peadiagonaalist allpool (¨ ulalpool) asetsevad elemendid on nullid. 3.2 Determinantide omadusi Teoreem 2. Determinantidel on j¨ argmised omadused. 1) Kolmnurkne determinant v~ ordub peadiagonaali elementide korrutisega. 2) Kui determinandis on kaks u ¨hesugust rida (veergu), siis on determinant null. 3) Determinant ei muutu, kui tema read kirjutada u ¨mber veer-
annaabi.ee 
