ülejäänud keha on punakashall, mõned rästikud on punakad. On olnud erandeid, kui siksak joon puudub, siis on rästik nastikust erandatav selle järgi, et tal puuduva heledad laigud silmade juures. Nad kasvavad 60-75 cm pikkuseks. Pikimad rästiklased on gürsa ja Lõuna-Aasi ning Kagu-Aasia ahelr, pisim on stepir. Enamasti on emased pikemad kui isased. Kehal asetsevad soomused on nähtavad servadega. Pea on kolmnurkjas, hästi eraldatav rästiku kehast. Silmad on rubiinipunased, vertikaalsete "kassilike" silmateradega. Keel on tavaline, nagu madudel ikka kaheks hargnev. Rästiku siseehitus Rästik saab oma pead keha suhtes liigutada tänu sellele, et ta pea on kehaga ühendatud mitme lüli abil. Roided on tail kõigil selgroolülidel ja need moodustavad rinnakorvi kogu keha ulatuses. Rästikute selgroog on väga painduv. Kõige paremini on arenenud haistmismeel
- lehed lühirootsulised - elliptilise kuju ja terava tipuga - pealt tumerohelised * Betula pendula arukask - lehed ja võrsed paljad! (karvu pole) - leht rombjas või kolmnurkse kujuga - pika terava tipuga - kahelisaagjas serv (suuremalt kolmnurkne, tuhm aga veidi rohekas) * Betula pubescens sookask - leht karvane, võrse ka - leht lai munajas - tömpterav tipp - kergelt südajas - leht saagja servaga (vähe kolmnurkjas, alt valkjas roheline, pealt roheline) * Betula fruticosa - madal kask - leht ümarmunajas või ovaalne - täkilissaagja servaga - roodude kohalt karvane - lehelaba pikkus laiusest suurem (väga närtsinud, väike, ümarad saed) * Betula nana vaevakask - lehed täiesti ümarad või laius pikkusest suurem - pisike leht (tilluke) * Alnus glutinosa - sanglepp (must lepp) - leht äraspidi munajas või ovaalne - pügaldunud (sisselõige) tipus (tuhm, kortsune, rood kuldne)
8. HARILIK NAISTENÕGES • Lad. Nepeta cataria Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond. ● Mitmeaastane rohttaim, 50...70 cm kõrgune. Pärit Vahemeremaade idaosast. ● Sarnaneb nii välimuselt, lõhnalt kui ka maitselt melissile. ● Vars on püstine ja hästi harunev. Botaaniline iseloomustus ● Lehed kolmnurkjas-munajad täkilise kuni saagja servaga, kaetud pehmete karvadega. ● Lehed on melissi lehtedest tugevama tipuga ja hallikama rohelise värvusega. ● Õied on määrdunudvalged, asuvad kobaras varre ja harude tipus nagu piparmündil (melissi õied paiknevad ülemiste lehtede kaenaldes). Botaaniline iseloomustus ● Õitseb juuni lõpust septembrini. Seeme valmib eesti oludes hästi, paljuneb ka isekülvi teel. ● Kultuurtaimena kasvatatakse liigi
Kasvukoht: kuivad leht-, sega- ja okasmetsad; palu-, laane-, lammi- ja lodu- metsad, puisniidud. Eelistab liivakamaid kasvukohti, kuid võib esineda ka suhteliselt niiskes ja huumusrohkes kasvukohas. Kilpjalad on kuni 1,8 m kõrgused suvehaljad eostaimed. Püsik. Vars esineb risoomi kujul; risoom on pikk, harunev, must; tekitab igal aasatal enamasti ainult ühe lehe. Leheroots on paks, renjas, niisama pikk kui lehelaba. Lehelaba on üld-kujult kolmnurkjas, kaheli- kuni kolmeli sulgjas. Lehelaba kinnitub leherootsule rõhtsalt. Eoskuhjad reana lehe alumise külje serval, algul ka veel kaetud alla-käändunud leheservaga. Eosed valmivad juulist septembrini. Kilpjalg paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil. Eesti metsades kasvab ka veel teine kolm-nurkse lehekujuga sõnajalg harilik kolmissõnajalg - kuid selle taime kasv ei ületa 30 cm.
annaabi.ee 
