surnud madu. Hera saatis Heraklesele hulluse, mille tulemusena too tappis oma lapsed ja ka abikaasa, kui see püüdis lapsi kaitsta. Seejärel sai Herakles mõistuse tagasi, aga hullusehoost ei mäletanud ta midagi. Isa ütles talle, mida ta oli teinud, ja Herakles tahtis ennast häbi pärast tappa. Kuid Theseus suutis Heraklese ümber veenda. Ta viis Heraklese Delfi oraakli juurde. Preestrinna ei tahtnud Heraklesele ennustada. Seepeale võttis Herakles preestrinnalt tema kolmjala ära ja ähvardas asutada konkureeriva oraakli, kui vastust ei saa. Apollon ähvardas Heraklest jõuga, aga Herakles oli valmis Apollonigagi jõudu katsuma. Zeus ei saanud seda lubada, ta segas vahele ja Apollon käskis preestrinnal Heraklesele vastus anda. Preestrinna käskis Heraklesel teha kümme Mükeene kuninga Eurystheuse valitud vägitegu ilma kõrvalist abi kasutamata ja mingit tasu saamata. Selle eest pidi ta saama oma kuritöö andeks ja lisaks veel surematuse.
väljavooluava sulgur 6, avasse 5 termomeeter. Kogu seade on valmistatud valgevasest, ainult väljavooluavas 8 paikneb poleeritud plaatinast toruke 9. Mõõteanuma siseseintele on võrdsele kõrgusele kinnitatud kolm ülespööratud teravikuga tikukest 10, mille ülesandeks on sisselastava vedeliku nivoo ja viskosimeetrii rõhtsuse määramine. Välises anumas paiknevad segisti 11 käepidemega 12 ja termomeeter. Viskosimeeter asetatakse kolmjalale 13, mille kahel jalal on reguleerkruvid 15. Kolmjala küljes on vanni kuumutamise gaasipõleti 14. Uuritava õli maht määratakse mõõtekolviga (maht mõõtekriipsuni 200 ml ). Töö käik a) Viskosimeetri veevaru määramine Mõõdetakse 6 korda 200ml destilleeritud vee väljavooluaega 20ºC juures. . b) Vedelkütuse tingliku viskoossuse määramine Mõõdetakse 3 korda 200ml vedelkütuse väljavooluaega 50ºC juures. Mõõtmised a) Vesi 1. 50,1s 2. 50,3s 3. 50,0s 4. 49,5s
Herakles Herakles oli Kreeka kõige suurem kangelane, peale Ateena. Ateena jaoks oli kõige suurem Theseus, sest seal hinnati rohkem inimese sisu, mitte nii väga jõudu. Ülejäänud Kreekas oli Herakles kõige kõvem mees. Herakles pidas ennast jumalatega võrdseks. Jumalad vajasid Heraklese abi gigantide vastu võideldes. Herkales kohtles jumalaid nagu teisigi olevusi selles suhtes, et kui näiteks Delfi oraakli preestrinna ei tahtnud talle vastust öelda, siis Herakles haaras kätte kolmjala (preestrinna istus seal) ja ähvardas, et viib selle minema ning asutab oma oraakli. Selliste tülide puhul tavaliselt Zeus sekkus vahele. (See Delfi oraakel oli Apolloni nn pühapaik) Kuigi Herakles vahepeal seal selliseid asju korraldas, siis Apollon austas teda siiski väga ja palus, et preestrinna annaks Heraklesele alati vastused tema küsimustele. Heraklesel oli elu ajal kindel teadmine, et keegi ei võinud temast tugevam olla või teda võita
kehastust tütar, naine ja ema; keltide panteon koosneb kolmest jumalusest: Lugh, Daghda (Taran) ja Ogme; keltide ühiskonnas oli traditsiooniliselt kolm klassi: preestrid, juhid ja nn. tootjad (kalurid, põlluharijad, käsitöölised jne.); numbril kolm põhines keltide ettekujutus maailmast: kolm eksisteerimise sfääri, kolm põhielementi (vesi, õhk ja tuli) jne. Viimasest tuleneb ka keldi triskelioni nüüdisaegne seletus, mille järgi kolmjala keskel on seisev Maa, mis "võtab" elu kolmelt dünaamiliselt elemendilt ehk siis veest, õhust ja tulest. (Mölder, 2001) 2.1 Pühapaigad Keldid ei ehitanud templeid, vaid pidasid jumalateenistusi metsasaludes.(Partridge, 2008) Nad kummardasid oma jumalusi pühades hiites ehk nemetonades, kuid neil puudusid uhked templid pühakujude paigutamiseks. Scoliastus:Nad austavad jumalaid metsades, ilma, et neil oleks vaja templeid. Hiisi kui kohaliku rahva vaimseid
valatud kui punast viina. Kui kaltsudes saatjad Gringoire! viimaks määratud kohta olid tassinud, ei võimaldanud seal avanev vaatepilt enam endist luulemeeleolu, isegi mitte põrgu luulet. See oli hoopis proosaline ja toores joomaurka ümbrus* kust ta end leidis. Poleks me mitte viieteistkümnendas sajandis, siis võiksime öelda, et Gringoire oli Michclan-gelo juurest Callot' juurde laskunud.* Suure tule ümber, mis laial ümmargusel kivitahvlil põles ja oma leekidega tühja kolmjala hõõguvaid jalgu lakkus, oli korratult paigutatud mõni pehkinud laud; nähtavasti polnud neid ükski kogenud teener suvatsenud paigale seada, sest muidu poleks nad üksteisega nii ebatavalisi nurki moodustanud. Laudadel särasid mõned veini- ja õllekruusid; kruuside ümber aga olid koondunud joobnud, tulest ja veinist punetavad näod. Uks paksu kõhuga ja üpris lõbusa näoga mees suudles matsudes lopsakat, lihavat lõbutüdrukut. Keegi ebasoldat, nende
annaabi.ee 
