sõjaväekindluseks. Kloostri tegevus Padisel oli lõppenud. (Ridbeck 2005: 18) 1561. aasta sügisel vallutasid Padise rootslased. 1575. aastal alanud VenePoola sõjas ründasid kloostrit venelased ja jäid neljaks aastaks selle valitsejaks. 1580. aastal said rootslased pärast 13 nädalat kestnud piiramist uuesti Padise peremeesteks. 1662. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf Padise Riia lossikrahvile Thomas Rammile, kelle järeltulijate valdusesse see jäi kolmesajaks aastaks. Sealt sai alguse endise kloostri areng Padise mõisana. Kuninglikku kinki tähistab veel praegugi endise mõisahoone rõduseinal paiknev ladinakeelne barokkstiilis mälestustahvel. Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäi Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastani. Mõisa viimaseks omanikuks oli Fridolf von Ramm. 1766. aastal tabas kloostrit suur tulekahju ja
enamuspartei juht oli ühtlasi kabineti eesotsas (peaminister). Toorid ja viigid. tooris(Tories)- kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamise poolt viigid(Whigs)- esindasid religioosset tolerantsust ja vastupanuõigust kunglikule omavolile. Saksamaa ja Itaalia poliitilise killustumuse püsimajäämine, selle põhjused. Saksamaa arengus tähistas 1648. aastal sõja lõpetanud Vestfaali rahu ajaloolist pöördepunkti, kinnistades enam kui kaheks sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi kolmesajaks tegelikult iseseisvaks riigiks. Itaalia riigid varauusaja alguses. 1. Milano hertsogkond- Lombardia madalikul (üle Alpide kulgev kaubatee) 2. Veneetsia vabariik- lisaks Itaalia aladele kuulusid ka Dalmaatsia rannik, Kreeta ja Küprus ning arvukad Egeuse mere saared 3. Firenze vabariik- valitses Medicite perekond 4. Kirikuriik- paavsti ilmaliku võimu ala 5. Mõlema Sitsiilia (Naapoli) kuningriik- Aragoni võimu all
1269. Taastati sisemine stabiilsus, TRAIDENIS kerkis võimule. Paraku oli ordu jälle võimu haaranud. Pärast Traidenise surma 1282.aastal olid enamik leedulaste naabruses elavaid balti hõime ristisõdijatele alistunud. - Viimane alistamata balti hõim olid semgalid, kelle viimane kindlus avas uksed ordule 1290.aastal. Viidi lõpule lätlaste eellashõimude alistamine ning pandi paika keskaegse Liivimaa piirid, mis jäid püsima ligi kolmesajaks aastaks. Leedulased ja zemaidid jäid vabaks. II PEATÜKK: Leedu laienemine ja keskaegne Liivimaa (1290-1560) Leedu laienes tugevasti ida suunas, kuid oli läänest samal ajal lakkamatult ristisõdijate rünnaku all. 1386.aastal sõlmis Leedu Poolaga dünastilise liidu ja võttis vastu ristiusu, et neutraliseerida Saksa Ordu oht. Feodaalsuhted. Eesti ja läti hõimude alale jõudisd feodaalsuhted keskajal ühes Saksa ja taani koloniaalvõimuga
võimu püsimisele aitasid kaasa keerukad looduslikud tingimused. Vaenulikud jõud piirasid Saamimaa ümber 13. sajandi lõpuks. 1326. aastal jaotasid Norra ja Novgorod omavahel lepinguga maksustatavad maad. Lepingu järgi oli novgorodlastel õigus makse koguda Tromsø läänis kuni Kilpisjärveni ning Norra kuningal omakorda kuni Koola poolsaare idarannikuni ning Kantalaheni kõigilt neilt, kellel oli saami ema. Mõlema riigi õigus koguda makse ühiselt maa-alalt jäi kehtima kolmesajaks aastaks, kajastades olukorda, kus kumbki pool polnud saavutanud ülemvõimu ning saamid olid säilitanud suhtelise iseseisvuse. Novgorodi ja Rootsi vaheliste piiride kindlaksmääramist mõjutas ka 1323. aastal sõlmitud Pähkinäsaari rahu. Tugevnev kuningavõim püüdis haarata maksustamist enda kätte nii Rootsis kui Venemaal. Alates 1471. aastast pidid Koola poolsaare saamid maksma andamit otse Moskvasse ja selle ka ise kohale viima. 17. ja 18
annaabi.ee 
