sööde esimeselt, söödab kolmandale ja liigub kolmanda mängija selja taha. Kolmas mängija saab 1 söödu teiselt ja söödab esimeselt. Viimane läheb sammudesse, teised võtavad lauapalli. 3 - Paarisharjutus - Üks pall Esimene mängija põrgatab palli koonuseni, pidurdab, pöörab tagasi ja annab söödu järmisele mängijale. 2 1 - Kolmeliikmeline harjutus - Kaks palli Teine mängija liigub kolmepunktilise joone poole ja saab söödu 1 2 3 esimeselt mängijalt ja viskab korvi. Peale söötmist esimene mängija hakkab teise korvi poole liikuma, saab söödu kolmandalt mängijalt ja viskab korvi. Kolmas mängija liigub teise korvi poole, saab söödu ja viskab korvi. - Kolmeliikmeline harjutus - Üks pall Esimene mängija viskab korvi, võtab lauapalli, 2 söödab teisele ja spurdib teise korvi poole. Teine mängija saab söödu, söödab kolmandale ja liigub korvi alla
12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nr. Nimetus Täpsus Vahemik 1. Sisekruvik 0,01 mm 75-88 mm 2. Diesella 0,005 mm 70-80 mm 2. Töökäik: 1. Mõõta detaili siseläbimõõt sisekruvikuga kolm korda kahes risttasapinnas ning kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada eri mõõtesihtide keskmine mõõt K. 2. Mõõta rõnga siseläbimõõt kolmepunktilise sisekruvikuga Diesella kolm korda muutes mõõtmise sihti ja kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada keskmine mõõt K. Joonis 1. Sisekruvikuga mõõtmine Joonis 2. Mõõteskeem Tabel 1. Mõõtetulemused: Mõõtesiht Mõõde 1 Mõõde 2 Mõõde 3 Keskmine K HM I-I 80,509 mm 80,511 mm 80,513 mm 80,511 mm HM II-II 80,514 mm 80,515 mm 80,518 mm 80,516 mm
lugem lugem A-A 1,475 0,38 0,26 0,12 120 12 B-B 3,19 0,69 0,35 0,34 400 14 C-C 1,71 0,19 -0,01 0,18 200 19 3. LABORATOORNE TÖÖ NR 11 Kasutan ja kalibreerin sisekruviku HM 75, kasutades seademõõtu 75+/- 0,002. Mõõdan rõnga siseläbimõõtu kolmepunktilise sisekruvikuga Diesella 70-80, kolm korda muutes mõõtmise sihti. Tabel 2 Mõõtetulemused Mõõtesiht Mõõde 1 Mõõde 2 Mõõde 3 Keskmine K Arvutuslik K HM I-I 80,01 80,01 79,99 80,009 - HM II-II 79,99 79,99 79,99 79,986 - DIESELLA 80,015 80,05 80,02 80,028 - 4
· balansiirvedrustus · sõltumatu vedrustus · sõltuv vedrustus Roomiktraktorite jäigal vedrustusel elastseid elemente pole. Tugirullid on kinnitatud jäigalt roomikvankrite külge ja viimased omakorda liikumatult toesega. Sobib aeglastele masinatele. Roomiktraktorite pooljäik vedrustus tehakse 3- või 4-punktilisena. Kolmepunktilisel vedrustusel on roomikvankrid ühendatud toesega esiotsas elastselt, neljapunktilisel nii esiosas kui ka tagaosas. Kolmepunktilise vedrustuse korral takistusest üle sõitmisel saab üks roomikvanker teise suhtes püsttasandis nihkuda. Neljapunktilise pooljäiga vedrustuse korral kasutatakse torsioonvedrusid ja suunurhoobasid. Roomiktraktorite elastne vedrustus jaguneb olenevalt tugirullikute vedrude viisist: · balansiirvedrustus · hoobbalansiirvedrustus · üksikvedrustus. Vedrustuses kasutatakse õõtsumise summutamiseks teleskoopamortisaatoreid. Need on sarnase tööpõhimõttega
annaabi.ee 
