sulamistemp. ning nad annavad membraanidele jäikuse. Küllastamata rasvhapete süsinikahelates on cis-kaksiksidemete juures jäigad painded, mistõttu ei saa neide tihedalt pakkida. Vastavatel lipiididel on madalam sulamistemp ning nad annavad membraanidele elastsuse. Vt rasvhapete struktuuri esitamisviisid (12/5); süstemaatilised ja triv nimetused (12/6;7); ja levinuimad esindajad (12/8). 2. Triatsüülglütseroolid (triglütseriidid) = rasvad; on kolmealuselise alkoholi ja kolme rasvhappe estrid. Peamine eneregeetiline varu organismides (sest: enimtaandatud süsiniku vorm looduses; ei vaja solvatatsiooni; efektiivselt pakitavad). Termoisolatsioon. Metaboolne vesi (rasvhapete oksüdatiivsel lõhustamisel vabaneb vesi ja süsihappegaas). Rasvad ei
proteoglükaanid, lipopolüsahhariidid) Steroidid polütsükli-lised ühendid, sisaldavad 3 tsükloheksaani ja 1 tsüklopentaani tuuma ehk steraani skeletti. Kolesterool - levinuim steroid loomsetes organismides, kõikide loomsete steroidide lähteühend. Glütserofosfolipiidid e fosfatiidid - Polaarsed lipiidid, kus glütserooli C-1 ja C-2 juurde on estersidemega seotud rasvhapped ja C-3 juurde fosfodiestersidemega polaarne alkohol. Triatsüülglütseroolid e rasvad on kolmealuselise alkoholi glütserooli ja kolme rasvhappe estrid. SPONTAANSELT FORMEERUVAD LIPIIDSTRUKTUURID Monokiht - tekib vee pinnal väikese koguse rasvhapete lisamisel vette; COOH- rühmad kontakteeruvad veega, hüdrofoobsed sabad suunatud õhku. Kaksikkiht - moodustub polaarsetest lipiididest(fosfolipiidid) polaarses solvendis (vees); hüdrofoobsed sabad on peidetud kaksikkihi sisse Pöördmitsellid - tekivad aamfi-paatsetest molekulidest apolaar-setes solventides.
· Regulatoorne funktsioon (nt. steroidhormoonid reguleerivad loomades soolabilanssi, metaboolset- ja sugufunktsiooni) 3.) a. Heksadekaanhape ehk palmit(iin)hape b. 9,12-oktadekadieenhape ehk linoolhape c. 9,12,15-oktadekatrieenhape ehk alfa-linoleenhape 4.) Looduslikes rasvhapetes on domineerivaks cis-konfiguratsioonis isomeerne vorm. Olehappe cis- ja trans-isomeeride struktuurivalemid: 5.) a) Rasvad kolmealuselise alkoholi glütserooli ja kolme rasvhappe estrid b) Vahad - pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga karboksüülhapete estrid c) Sfingolipiidid e. sfingosiidid struktuuri aluseks on C18 aminoalkohol sfingosiin, ühiseks struktuurielemendiks on tseramiid C-2 asendi NH2-grupiga on amiidsidemetega seotud rasvhape. Lisaks võib C-1 asendis olla fosforüülkoliin, fosforüületanoolamiin või vähemalt üks suhkru jääk.
ö. "pruun rasv") toimub triatsüülglütseroolide oksüdatsioon soojuse saamise eesmärgil. Oksüdatsioonil vabanevat energiat ei kasutata mitte ATP sünteesiks vaid lastakse n.ö. lihtsalt tuulde ehk toodetakse soojust. 3. Isolatsioon. Külmades keskkonnatingimustes elavatel loomadel paiknevad naha all rasvarakkude kihid, mis täidavad soojusisolaatori rolli. Heaks näiteks on siin vaalade rasvkude. 73. Vahad on rasvhapete ja alkoholide estrid. 74. Rasvad on rasvhapete ja kolmealuselise alkoholi glütserooli triestrid. 75. Miks ühinevad vette segatud taimeõlitilgad suuremateks tilkadeks? Siin toimibki hüdrofoobne efekt. Õlimolekulide hüdrofoobsed süsivesinikahelad pakkuvad omavahel tihedalt kokku. 76. Taimsete õlide hüdrogeenimisel saadakse margariin. Kas protsessi käigus: a)suureneb rasvade küllastuvusaste 77. Küllastumata rasvade osakaal on suurim oliiviõlis 83. Millistel rasvhapetel põhinevate fosfolipiidide poolest rikas membraan on kõige madalama
naha all rasvarakkude kihid, mis täidavad soojusisolaatori rolli. Heaks näiteks on siin vaalade rasvkude. 73. Vahad on rasvhapete ja alkoholide estrid. 74. Rasvad on rasvhapete ja kolmealuselise alkoholi glütserooli triestrid. Rasvamolekuli üldstruktuur on olemas PDF failis pealkirjaga lipiidid ja membraanid leheküljel 3(see on ainus joonis leheküljel, niiet sassi pole võimalik millegagi ajada!!!!) 75. Miks ühinevad vette segatud taimeõlitilgad suuremateks tilkadeks? Siin toimibki hüdrofoobne efekt. Õlimolekulide hüdrofoobsed süsivesinikahelad pakkuvad omavahel tihedalt kokku. 76. Taimsete õlide hüdrogeenimisel saadakse margariin. Kas protsessi käigus:
Füüsikalis-keemiliselt omadustelt on vahad vees lahustumatud plastilised ühendite segud. Nende lahustamiseks tuleb kasutada alkohole, atsetooni või eetrit. Sõltuvalt keskkonna temperatuurist ja keemilisest koostises on vahad enamasti tahked, tunduvalt harvemini vedelad. Vahade sulamistemperatuur on 60-100°C. Erinevalt rasvadest vahad sisuliselt ei rääsu. Mesilasvaha. Triglütseriidid – kujutavad endast kolmealuselise alkoholi glütserooli triestreid rasvhapetega. Looduslikud rasvad ja õlid on erinevate triglütseriidide segud. Triglütseriidid jagunevad lihttriglütseriidideks ja liittriglütseriidideks. Fosfoglütseriidid – fosfoglütseriidide molekulis on glütserool estersidemetega seotud kahe rasvhappejäägiga ja ühe fosfaatrühmaga. Fosfoglütseriidid jagunevad omakorda fosfatdiüülkoliinid ja fosfatidüületanoolamiinid.
annaabi.ee 
