Kabala Lasteaed-Põhikool Referaat Vihmametsade loomad ja taimed (Koolibri) Koostaja: Kevin Ekart Juhendaja: Ülli Toomemäe Kabala Lasteaed-Põhikool 2013 SISUKORD Koolibri (Cynathus latirostris) Koolibri veedab peaaegu kogu oma elu õhus. Ta lehvitab õhus nii kiiresti tiibu, et suudab ühe koha peal seistes lillelt nektarit korjata. Koolibri kasutab päeval väga palju oma energiat ja sellepärast langeb ta öösel tardumusse. Cynathus latiorostris elutseb rohkem põhjapool kui enamus koolibri liike. Ta pesitseb Mehhikost kuni Arizionaseni Ameerika Ühendriikides. Koolibri eelistab kuivi ja kiviseid piirkond ja ka kõrbesid. Tihti leiab neid kanjonitest ja sügavatest jõe orgudest. Koolibri Cynathus latirostris veedab suurema osa päevast õhus, seetõttu vajab ta hulgaliselt energiat sisaldavat toitu. Õienekta...
hauvad ligikaudu 16 päeva. Linnupojad on koorudes sulgedeta ja pimedad. Emaslind toidab neid kolm päeva vahetpidamata nektari ja väikeste putukatega. 4 Väikesed koolibrid kasvavad kiiresti, ent lühikesed jalad ei võimalda neil joosta. Seepärast teevad nad pesast välja saamiseks kohmakaid lennuproove. Kui pojad pesast lahkuvad, muneb emane tavaliselt uued munad, vahel pesitseb kolmandatki korda. Pojad saavad lennuvõimeliseks 22-24 päeva vanuselt. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.htm) KAITSE Ilusa sulestiku pärast jahitakse koolibrid liialt palju. Seepärast on sattunud mitmed liigid hävimisohtu ja on võetud kaitse alla. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koolibri.htm) http://www.animalwebguide.com/Hummingbird.htm 5 KOKKUVÕTE
koolikaaslane Kristof Thinkvoleli, kes oli Gori's preester. Noored asusid elama Tbilsi. 1907. aastal, kuus kuud pärast poja Jakovi sündi suri Jekaterina tüüfusesse. 20. märtsil 1908.a Stalin vahistati ja saadeti Bailovi vanglasse. See oli raske löök, mille võimud andsid piirkonna bolsevikele. Koba, nagu ta lasi end kutsuda eraelus, teadis samuti, et kohus mõistab talle vähemalt tema esimesele asumisele saatmise aja pikkuse karistuse ning saadab ta veelgi kaugemasse paika. Kuid veel kolmandatki korda vahistati revolutsionäär ja saadeti samasse kohta, kandma lõpuni oma esimest karistust, lisaks sai ta eluaegse pagenduse Gruusiast. Veel neljandatki korda arreteeriti Stalin. See leidis aset 23. veebruaril 1913. Tänu tema suurele põgeneja-kuulsusele sai talle võimude poolt osaks erikohtlemine. Ta saadeti asumisele nii kaugele põhja kui üldse võimalik, nii kaugele, et ta uskus end olevat kadunud. Kõigepealt oli rongiteekonna pikkuseks 4000 km ning
sajandini kehtis abielumudel, mis seadis esiplaanile pragmaatilised kaalutlused ja abiellujate vanemate tahte. Abielluval mehel pidi olema kindel sissetulek ja naisel kaasavara. Abielu kestvus jäi üldiselt üsna lühikeseks, peamiseks põhjuseks suur vanusevahe või naise surmaga lõppev sünnitus (üldiselt oli peres 45 last). Seetõttu abielluti ka teist või kolmandatki korda. Lahutusi katoliku kirik ei tunnistanud, ka protestantlikus kirikus toimus neid harva. Iseloomulik seksuaalsete tabude lisandumine. 18. sajandi lõpul hakkas kujunema uus perekonnamudel, kus abiellumise eeldumiseks oli juba rohkem vastastikused tunded ja armastus. Kui seni oli pere elu ja töökoht ühe katuse all, siis sajandi lõpus hakkas üha
Pärast viljastamist võib mesilasema veekogude kohal. Üldiselt paaruvad emad ühel ja samal kohal, ja sinna endiselt püüda paarumislennule minna, mistõttu emalahutusvõre kogunevad igal aastal ka lesed. Üle poole emadest lendab paaruma ka tuleb hoida lennuava ees, kuni ema hakkab munema. Viljastatud ema teist korda, paarudes igal korral 6–10 lesega. Teatud osa emasid läheb lenduminekut tuleb iga hinna eest vältida, sest peale CO2-ga uimasta- paaruma veel kolmandatki korda. mist nõrgeneb tema orienteerumisvõime ja ta ei oska enam tagasi tulla. Ema hakkab munema 2–3 päeva jooksul pärast paarumist. Viljastatud ema hakkab munema 3–10 päeva jooksul. Pärast munema- hakkamist võib teda käsitleda nagu paarunud ema, mis tähendab, et
26 aastat. Abiellumisega viivitades suutis varauusajal naine realiseerida vaid 40% oma viljakuspotentsiaalist ega sünnitanud keskmiselt üle nelja-viie lapse. Selles on nähtud ka ühiskonna sisemist eneseregulatsiooni vältimaks rahvastiku kasvu piirini, mil tekib toidupuudus. Abielu kestvus jäi paljudel juhtudel üsna lühikeseks. Seda võis põhjustada nii abikaasade sageli suur vanusevahe aga ka naistele tihti surmaga lõppenud sünnitused. Seetõttu ei olnud teist või kolmandatki korda abiellumine kaugeltki erakordne. 80% lesestunud meestest ja 40% naistest abiellus uuesti juba vähem kui aasta pärast. Abielulahutusi katoliku kirik ei tunnistanud ning ka protestantlikus kirikus juhtus lahutusi haruharva. Näiteks abielurikkumise korral nõuti küll abikaasade ,,voodi ja leiva" lahutamist, kuid formaalne abielu jäi püsima ning puudus ka võimalust teistkordseks abiellumiseks. Varauusajale on iseloomulik seksuaalsete tabude kasv. Kui veel 16. saj
annaabi.ee 
