Veepuhastus ehk veekäitlus ehk veetöötlus on tehnoloogiliste protsesside kogum, mille eesmärk on anda veele enne selle tarbimist nõuetekohane kvaliteet. Joogiveeks ette nähtud vett on tavaliselt vaja puhastada, sest pinnavee (jõgede ja järvede vee) hägusus, värvilisus ja bakterisisaldus ületavad tavaliselt joogivee jaoks lubatava piiri. Sellepärast eelnevad loodusliku vee suunamisele veevärki tavaliselt vee selitamine ehk vabastamine heljumist ja kolloidosakestest,idutustamine ehk vabastamine mikroorganismidest, eriti haigusi tekitavatest pisikutest. Nagu loodulike vete, nii ka heitevete puhastamise esimeseks võtteks on setitamine ja filtrimine. Hõljuvaid lisamdeid on heitvetest võimalik kõrvaldada ka vahuga mis korjab kübemed endasse. Mõned heitveed puhastatakse kuumutamisega. Paljud lisandid sadestuvad kuumutamisel välja, samutu eralduvad lahustunud gaasid, sest temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus väheneb
pinnas, filtrid, on kasutusel ka reoveejaamades. Veekogust võetud vee puhastam. vett ka osoneeritakse. Osoon on v. Tugev mürk. Osooni lisamine tapab kõik vees oleva. Siis lastakse tal settida, tehakse pidevalt kvaliteedikontrolli ja jälgitakse erinevate ainete sisaldust vees. Vee puhastam. tehnoloogiliste protsesside kogum, mille ees on anda veele enne tarbimist nõudekohane kvaliteet. Kõigepealt looduslik vesi suunamine veevärki vee selitamine (vabastam kolloidosakestest) idutustumine (vabastam mikroorganismidest, st haigusi tekitavatest pisikutest) värvusetustamine joogivesi. Kui veevärki suunat merevett, siis eelneb sellele ka magestam ja pehmendam. Mis on BHT? Bioloogiline hapnikutarve. Kolloidosakesed vees osakesed, mis vees ei lahustu (savi, liiva osakesed). Jääb filtri pinnale.mida suurem kolloidosake, seda suurem peab ol filter. Millised tegurid võivad mõjutada veekogude pH-d? Ph näit. vee aluselisust ja happelisust.
surutakse kokku ja selle tagajärjel -potentsiaal alaneb. Mitteindiferentsed elektrolüüdid sisaldavad kolloidosakeses sisalduvaid ioone. Kui selleks iooniks on potentsiaali määrav ioon, siis sellise elektrolüüdi kontsentratsiooni tõstmine võib tõsta kolloidosakese potentsiaali. Mikroheterogeensete süsteemide üldiseloomustus Kui kolloidosakestel serva mõõde l on vahemikus ~1 100 nm, siis mikroheterogeensed osakesed on suuremad: peenestusastmega. Erinevalt kolloidosakestest puudub paljudel jämedispersetel osakestel elektriline kasikkiht. Osakeste suurte mõõtmete tõttu jämedispergeeritud süsteemides Browni liikumist praktiliselt ei esine. Sellised osakesed on kineetiliselt ja agregatiivselt ebapüsivad. Erinevalt kolloidosakestest on jämedispergeeritud süsteemide osakesed nähtavad tavalises mikroskoobis. Erandiks on aerosoolid, millistes esineb Browni liikumine. Nende ühiseks omaduseks kolloiosakestega on omadus hajutada ja peegeldada valgust.
adsorbseks kihiks. Ülejäänud vastasioonid hajuvad soojusliikumise tõttu suuremal või vähemal määral lahuse sisemusse ning moodustavad difuusse kihi. Difuusse kihi paksus sõltub temperatuurist ja elektrolüütide kontsentratsioonist lahuses. Kaksikkihi olemasolust tingitud bioelektrilised potentsiaalid etendavad olulist osa raku talitluses. Tseeta-potentsiaal - potentsiaal liikuva ja seisva kihi vahelisel piirpinnal. Kui rakendada laetud kolloidosakestest süsteemile elektriväli, hakkavad osakesed koos nendega seotud ioonidega liikuma ühes suunas, ülejäänud difuusse kihi ioonid vastassuunas. Kui laetud osakesed liiguvad lahuse suhtes, tekib selle tagajärjel elektriväli. Elektrokineetilisi nähtusi on neli: 1) elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas 2) elektroosmoos - vedeliku liikumine laetud liikumatu tahke faasi suhtes elektriväljas
48.Elektroforees Makromolekulide separeerimine elektriväljas. Kolloidosakeste ja makroioonide liikumine elektrvälja mõjul katoodile(kataforees) või anoodile (anaforees). Seda põhjustab osakeste elekrilaeng, mis kolloidosakeste puhul tuleneb osakeste tuumadel absorbeerunud ioonidest. Elektroforees võib toimuda ka lahustiga immutatd kandmaterjalil- filterpaberil(paberelektroforees) või geelil(geelelektroforees). Elektroforeesi rakendatakse metallide pinnale kolloidosakestest kattekihi tekitamiseks, kõrgmolekulaarsete ühendite (nt valkude) segude analüütiliseks lahutamiseks, meditsiinis jms. 49. Nukleiinhapete hübridiseerimine. Kui segada üheahelalisi DNA või RNA järjestusi, millel on omavahel komplemen-taarseid järjestusi, siis need piirkonnad paarduvad vastavalt komplementaarsuse printsiibile, moodustades DNA-DNA või DNA-RNA kaksikheeliksi. Kui nukleiinhapped pärinevad eri-nevatest allikatest, siis nimetatakse neid duplekse hübriidmolekulideks
vähendab kolloidlahuse püsivust. Elektrokineetilised nähtused *Mõistet elektrokineetiline kasutatakse, kirjeldamaks nähtusi, mis tekivad laetud osakeste liikumisel ümbritseva keskkonna suhtes. *Adsorbse kihi ioonid ning enamasti ka osa difuusse kihi ioonidest ja vee molekulidest on osakese pinnaga nii tugevalt seotud, et liiguvad sellega kaasa. *Potentsiaali sellel liikuva ja seisva kihi vahelisel piirpinnal (lahuse sisemuse suhtes) nimetatakse elektrokineetiliseks *Kui rakendada laetud kolloidosakestest koosnevale süsteemile elektriväli, hakkavad osakesed koos nendega seotud ioonidega liikuma ühes suunas, ülejäänud difuusse kihi ioonid vastassuunas, haarates seejuures kaasa lahusti molekule. *Kehtib ka vastupidine: kui laetud osakesed liiguvad lahuse suhtes, tekib selle tagajärjel elektriväli. *Neid elektrokineetilisi nähtusi on neli: *elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas;
vähendab kolloidlahuse püsivust. Elektrokineetilised nähtused *Mõistet elektrokineetiline kasutatakse, kirjeldamaks nähtusi, mis tekivad laetud osakeste liikumisel ümbritseva keskkonna suhtes. *Adsorbse kihi ioonid ning enamasti ka osa difuusse kihi ioonidest ja vee molekulidest on osakese pinnaga nii tugevalt seotud, et liiguvad sellega kaasa. *Potentsiaali sellel liikuva ja seisva kihi vahelisel piirpinnal (lahuse sisemuse suhtes) nimetatakse elektrokineetiliseks *Kui rakendada laetud kolloidosakestest koosnevale süsteemile elektriväli, hakkavad osakesed koos nendega seotud ioonidega liikuma ühes suunas, ülejäänud difuusse kihi ioonid vastassuunas, haarates seejuures kaasa lahusti molekule. *Kehtib ka vastupidine: kui laetud osakesed liiguvad lahuse suhtes, tekib selle tagajärjel elektriväli. *Neid elektrokineetilisi nähtusi on neli: *elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas;
elektrivälja mõjul: positiivsed osakesed katoodile ja negatiivsed osakesed anoodile. Seda omadust, et erisuguse suuruse ja laenguga osakesed liiguvad elektroodide vahel erineva kiiruse ja suunaga, rakendatakse aineosakeste üksteisest eraldamiseks vastavalt nende laengule või suurusele, ka sõltuvalt molekulide pikkusest. Elektroforeesi kasutatakse nt valkude ja DNA -analüüsis, elektroonilise paberi tehnikas, samuti metalli pinnale kolloidosakestest kattekihi tekitamiseks 11. Nukleotiidid Nukleotiidid on nukleiinhappe monomeerid. Nad on nukleosiidide mono-, di- või trifosfaatestrid. Riboosi/desoksüriboosi esterifitseerumine fosforhappejäägiga annab ribonukleotiidi/desoksüribonukleotiidi. Mononukleotiidid võivad olla mono-, di- või trifosforüülitud. DNA-s võivad esineda nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T. RNA-s esineb tümidiinfosfaadi asemel uridiinfosfaat U
annaabi.ee 
