Atmosfääri koostis. Õhu tiheduse ja õhurõhu sõltuvus kõrgusest. Ained atmosfääris. Päikesekiirgus. Võnkumine ja laine. Valgus kui laine. Valguse kiirgumine. Valguse spektraalne koostis ja kiirgava keha temperatuur. Valguse energia. Päikese spekter. Valguse neeldumine. Energia muundumine valguse neeldumisel. Erinevate ainete neeldumisspektrid. Valguse keemiline ja bioloogiline toime. Päikese kiirgus ja atmosfäär. Päikesevalguse tee läbi atmosfääri. Valguse hajumine kolloidosakestel. Valguse neeldumine atmosfääris, erinevate ainete osa valguse neeldumises. Osooni roll atmosfääris, osooniaugud. Kas inimene on põhjustanud osooniaukude tekke? Maapinna kiirgus. Maapinna öine jahtumine. Radiatsiooniline öökülm. Kasvuhooneefekt. Atmosfääri soojuslik mudel -- kasvuhoone. Soojus- ja kiirgusprotsessid klaaskasvuhoones. Soojuslik tasakaal kasvuhoones päeval ja öösel. Kasvuhooneefekt kui atmosfääri soojuslik mudel. Soojuslik tasakaal atmosfääris
“sobivas” temperatuurivahemikus) Katalüsaator - keemilise reaktsiooni kiirust mõjutav aine. Katalüsaatorid on selektiivsed. Katalüsaator ei muuda tasakaaluolekut ega saa põhjustada termodünaamiliselt võimatut reaktsiooni, saab kiirendada vaid võimalikke reaktsioone. Vähendab energiabarjääri (aktiveerimisenergia väheneb), ei muuda süsteemi alg- või lõpp-oleku energeetilist nivood. Kolloidlahused - iseloomulik heterogeensus: dispergeeritud faasil (kolloidosakestel) ja dispersioonikeskkonnal on erinevad omadused. Lüofoobsed kolloidid (lüofoobne - “lahustit kartev”) - dispergeerunud osakesed nõrgas vastastoimes lahustiga, seetõttu suhteliselt ebapüsivad. Lüofiilsed kolloidid (lüofiilne - “lahustit armastav”) - osakesed tugevas vastastoimes DK-ga. Moodustuvad sageli aine ja vedeliku segamisel. Püsivamad kui lüofoobsed kolloidid. Adsorptsioon - aineosakeste kogunemine faasi sisemusest faaside piirpinnale
võimalikke reaktsioone. Lahuste liigid: Lahuste klassifikatsiooni võimalused: *osakeste suuruse alusel (tõelised ja kolloidlahused jt.). *agregaatoleku alusel (gaasilised, vedelad, tahked lahused; faasid võivad ka erineda : gaas metallis jt. tahkistes,vedelik tahkes jne.). *küllastumisastme alusel (küllastumata, küllastunud, üleküllastunud). Lahustumise määra isloomustab konsentratsioon. Kolloidlahused: Iseloomulikb heterogeensus: dispergeeritud faasil (kolloidosakestel) ja dispersioonikeskkonnal on erinevad omadused. Kolloidosake - väga väike (ei sadestu või sadestub väga aeglaselt), küllaltki suur (dispersioonikeskkonna molekulidega võrreldes), mass 104 - 106 aatommassi ühikut (orienteeruvalt). Kolloidlahused on pikaajaliselt stabiilsed. (Tydalli efekt) Liigitus peam. kolloidosakese ja dispersioonikeskkonna agregaatoleku või vastastiktoime alusel. Liigitus agregaatoleku järgi:
Kuna aga vastasioonide kontsentratsioon elektrolüüdi lisamisel suureneb, siis elektriline kaksikkiht surutakse kokku ja selle tagajärjel -potentsiaal alaneb. Mitteindiferentsed elektrolüüdid sisaldavad kolloidosakeses sisalduvaid ioone. Kui selleks iooniks on potentsiaali määrav ioon, siis sellise elektrolüüdi kontsentratsiooni tõstmine võib tõsta kolloidosakese potentsiaali. Mikroheterogeensete süsteemide üldiseloomustus Kui kolloidosakestel serva mõõde l on vahemikus ~1 100 nm, siis mikroheterogeensed osakesed on suuremad: peenestusastmega. Erinevalt kolloidosakestest puudub paljudel jämedispersetel osakestel elektriline kasikkiht. Osakeste suurte mõõtmete tõttu jämedispergeeritud süsteemides Browni liikumist praktiliselt ei esine. Sellised osakesed on kineetiliselt ja agregatiivselt ebapüsivad. Erinevalt kolloidosakestest on jämedispergeeritud süsteemide osakesed nähtavad tavalises mikroskoobis. Erandiks on
*Adsorbaadi molekul võib nendelt tsentritelt lahti saada ja minna tagasi gaasifaasi. *Polümolekulaarne adsorptsioon (adsorptsioon on mitmekihiline): -Adsorbaadi esimene kiht tekib adsorbendi pinnale van der Waalsi jõudude toimel adsorbaadi ja adsorbendi vahel. -Järgmised kihid tekivad auru molekulide kondensatsiooni tõttu. Kui esimene kiht pole veel täidetud, siis on võimalik ka järgmiste kihtide ülesehitamine Adsorptsioon lahustest *Kolloidosakestel on tugev adsorptsioonivõime. *adsobendi ja adsorbaadi vastastoime *adsorbaadi ja lahusti vastastoime *See tingib nende massi kasvu ja väljasadenemise (koagulatsioon ja flokulatsioon). *Kvalitatiivne reegel: Polaarne adsorbent adsorbeerib eelistatult mittepolaarses lahustis oleva polaarse komponendi. Mittepolaarne adsorbent adsorbeerib eelistatult mittepolaarse komponendi polaarsest lahustist.
*Adsorbaadi molekul võib nendelt tsentritelt lahti saada ja minna tagasi gaasifaasi. *Polümolekulaarne adsorptsioon (adsorptsioon on mitmekihiline): -Adsorbaadi esimene kiht tekib adsorbendi pinnale van der Waalsi jõudude toimel adsorbaadi ja adsorbendi vahel. -Järgmised kihid tekivad auru molekulide kondensatsiooni tõttu. Kui esimene kiht pole veel täidetud, siis on võimalik ka järgmiste kihtide ülesehitamine Adsorptsioon lahustest *Kolloidosakestel on tugev adsorptsioonivõime. *adsobendi ja adsorbaadi vastastoime *adsorbaadi ja lahusti vastastoime *See tingib nende massi kasvu ja väljasadenemise (koagulatsioon ja flokulatsioon). *Kvalitatiivne reegel: Polaarne adsorbent adsorbeerib eelistatult mittepolaarses lahustis oleva polaarse komponendi. Mittepolaarne adsorbent adsorbeerib eelistatult mittepolaarse komponendi polaarsest lahustist.
Põhimõtteliselt on see faasi eri kihtide võime takistada teiste kihtide liikumist või faasi osade võime avaldada vastupanu teise keha liikumisele. Näiteks kui rannas üritada jalaga vett üles lüüa, siis sügavale jõudes on see juba päris raske, sest liikuvat kihti takistab alumine liikumatu kiht. Kui aga rannas juba sügavale jõuda ja üritada "kõndida", siis võib veenduda, et liikumine on küll takistatud (mitte nii kiire kui õhus). Me tahame aga kirjeldada mõju, mis on kolloidosakestel viskoossusele. Seda kirjeldab Einsteini valem on kujust sõltuv koefitsent, on mahu osa mida moodustab kolloidosakesed Viskoossusel on kolloidsisalduse järgi kolm liiki. Üks on hajuspeenestatud süsteem, kus on peamiselt lahus. Teine on siduspeenestatud süsteem, mis on "paksude" lahuste korral n. vere korral. Selles ühendab kahte osakest jõud, mida nimetatakse koagulatsioonisidususeks Kolmas on faas, selles on jõuks faasisidusus. Kolme faasi jõud erinevad jõu suurusjärgu võrra.
sidemeid vee molekulidega) Näiteks valgud, mõned polümeerid 3.Assotsieerunud (ka poolkolloidid) (nende molekulis 2 osa, hüdrofoobne ja hüdrofiilne), näit. seep. Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 97. Kolloidosakese ehitus (AgCl mitselli näitel). Pinna kõrge vabaenergia tõttu adsorbeeruvad kolloidosakestel alati kõrvuti lahusti molekulidega dispersioonikeskkonna ioonid. Kolloidosakese pinnal neutraliseerivad adsorbeerunud laenguid vastasnimelised ioonid ning süsteem 23 tervikuna säilitab elektroneutraalsuse. Seega moodustub osakese pinnal elektriline kaksikkiht. Elektrilise kaksikkihi tõttu esineb kolloidosakese pinna
annaabi.ee 
