2. MATERJAL JA METOODIKA 2.1. Rauasisalduse määramine Vees esineb rauda põhiliselt kahte tüüpi: Fe2+ - kahevalentne ehk lahustunud raud ja harvemini esineb ka Fe3+ ehk kolmevalentset rauda. Vee rauasisaldust saab määrata mitut viisi. Üks lihtne viis seda määrata on mõõta vee rauasisaldust kolorimeetriliselt, mõõtes vee üldist rauasisaldust. Üldine raud sisaldab endas nii raua ioonseid vorme kui ka orgaanilistes ühendites sisalduvat ja kolloididena esinevat rauda. [9] Üldise rauasisalduse ligikaudsel määramisel lisatakse 10 cm3 veele 2…3 tilka kontsentreeritud HCl- lahust ja mõni kristallike (NH4)2S2O8. Pärast kristallikeste lahustumist lisatakse 0,2 cm 3 50-% KSCN- (või NH4SCN-) lahust ning ligikaudne sisaldus leitakse tabelist 1. [9] Tabel 1. Vee üldise raua määramine lahuse värvuse järgi. [9] Värvus küljelt vaadatuna Värvus ülalt vaadatuna Fe3+ -iooni sisaldus mg/dm3
juures peatub. Peab arvestama, kui anda ammooniumväetisi. · Immobilisatsioon omastamine taimede või mokroorganismide poolt. Bioloogiline neeldumine. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses 9. Toitainete omastamine taimede poolt Omastatavad on toitained, mis on kas veel või nõrkades hapetes lahustunud. Neelduvad kolloididena. Ühe valentsed. · Juureväline maapealne võime omastada toitaineid väljaspool juuri. N: Pritsimine toitainelahustega. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid · Toiteelement keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvuks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimelik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise keemilise elemendiga. C-45%, O-42%, H-6,5%.
Peab arvestama, kui anda ammooniumväetisi. · Immobilisatsioon omastamine taimede või mokroorganismide poolt. Bioloogiline neeldumine. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses 9. Toitainete omastamine taimede poolt Omastatavad on toitained, mis on kas veel või nõrkades hapetes lahustunud. Neelduvad kolloididena. Ühe valentsed. · Juureväline maapealne võime omastada toitaineid väljaspool juuri. N: Pritsimine toitainelahustega. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid · Toiteelement keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvuks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimelik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise keemilise elemendiga. C-45%, O-42%, H-6,5%.
siis määramine keeruline (kõik meetodid ei sobi tundlikkus, määramistäpsus liiga väike)./ Suured kõikumised kogustes! Suur ajaline ja ruumiline varieeruvus. Näited toodud tabelis: Kontsentratsioon g/l (106 g/l) Li 180190 N 0560 Al 07 P 090 V 23 Fe 0,162 Cu 0,24,0 Au 0,0040,027 U 24,7 Orgaanilised ained esinevad merevees: · lahustunud kujul · kolloididena · väikeste osakestena (partikulaarsel kujul) kuuluvad erinevatesse ainerühmadesse Suurem osa sattunud merevette organismide elutegevuse tagajärjel: erinevad eritised või on tekkinud elusorganismide lagunemisel; Erinevalt enamusest anorg. ainetest on org aine sisaldus merevees suhteliselt väike. Suur ruumiline ja ajaline kõikumine nii kvantitatiivses (kogused) kui kvalitatiivses (millise päritoluga org. ainega on tegemist) sisalduses
Suurem osa vasasioone moodustab liikumatute vastasioonide kihi, mida koos määravate ioonide kihiga nim adsorbseks kihiks. ,itselli tuuma koo laengut määravate ioonide kihiga nim graanuliks, graanulit koos liikumatute vastasioonide kihiga aga osakesteks. Kolloidid võivad esineda mullas kas sooli või geeli. Sooli puhul on kolloidid veeümbrisest ja elektrilisest laengust tingituna lahuses harjumatult., sest samanimelise laenguga kolloidid tõukavad üksteist eemale. Hüdrofiilsete kolloididena on mullas montmorillmoniidi rühma mineraalid j aka orgaanilised phendid, mis adsorbeeruvad rohesti vet ja hoiavad seda tugevasti kinni. Hüdrofoobsetel kolloididel on väikseim veesidumisvõime. Nad annavad seotud vet ka kergesti ära ja seejärel sadenevad, 3)Mulla neelamisvõime ja selle jaotus, neelamismahutavus, küllastusaste. Mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda mitemsuguseid vedelaid, gaasilisi ja tahkeid aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga
(ainet, mis pihustununa ühtlaselt jaotub teises aines(disperssne), nimetatakse PIHUSFAASIKS. Ainet, milles pihusfaas ühtlaselt jaotub, nimetatakse PIHUSKESKKONNAKS). b Looduses on kolloidlahused kõikjal – kolloidlahused on praktiliselt kõik elusorganismides olevad vedelikud, ka suur osa looduses olevaid lahuseid jne. (nt Merevees on suur osa materjalist kolloididena.)Kolloidlahused võivad esineda soolidena ja geelidena (tarretena). Viimastel on mõningaid tahkete ainete omadusi. c Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) korrapäratut liikumist. (Browni liikumist on teravsilmadel võimalik jälgida ka palja silmaga.) d Adsorptsioon(nt aktiveeritud süsi) on füüsikaline seostumine või sidemete
annaabi.ee 
